Pühapäevakoolide tulevik ja identiteedi säilitamine

11. jaanuaril 2026 toimus Integratsiooni Sihtasutuse ning Haridus- ja Teadusministeeriumi algatusel väga oluline kohtumine, mis oli pühendatud Eesti rahvuskogukondade pühapäevakoolide ja huvikoolide arengule.

Eesti Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon, mille koosseisu kuulub neli Ukraina pühapäevakooli, osales kohtumisel aktiivselt ning tutvustas Ukraina haridusvaldkonna kogemusi.

Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukoht
Kohtumisel rõhutas Haridus- ja Teadusministeerium järgmisi põhimõtteid:

lapse õigus õppida oma emakeelt ja kultuuri on seadusega tagatud;
keele ja identiteedi säilitamine on iga lapse võõrandamatu õigus;
riik toetab pühapäevakoole Integratsiooni Sihtasutuse kaudu;
sellised koolid on oluline mudel kakskeelsuse ja mitmekultuurilise ühiskonna arendamisel.
Kohtumisel kõlas oluline mõte:

Kaks keelt ja kaks kultuuri ei ole omavahel vastuolus – need kujundavad tugeva isiksuse ja rikkaliku identiteedi.
Ukraina pühapäevakoolide esitlused
Ukraina pühapäevakool Nadija Kool Tallinnas. Kooli esindasid juhatuse esimees Volodymyr Palamar, õppealajuhataja Alla Inno-Yakymenko ja ukraina keele õpetaja Tetiana Klymenko.
Tutvustati õppeaineid, tänapäevaseid õppemeetodeid ning partnerlusprojekte, mis aitavad süvendada Ukraina-teemalist õppekomponenti.

Eesti Ukraina Noorsoo Liidu Ukraina nädalavahetuse kool Tallinnas. Kooli esindasid õppealajuhataja Anastasiia Kozachok ja ukraina keele õpetaja Hanna Kiriienko.
Tutvustati kooli õppesuundi ja õppeprogrammi ning aktiivset koostööd teiste Ukraina hariduskeskustega.

Ukraina Kaasmaalaskond Sillamäe Vodograi, mida esindas kooli direktor Larysa Zhytnik.
Erilist tähelepanu pöörati tänapäeva probleemidele: laste vaimsele seisundile, sõja tagajärgedele ja turvalise õpikeskkonna loomisele.

Me kasvatame Ukraina noort eliiti. Oleme üks perekond. Oleme oma laste üle uhked.
Ukraina selts ja laupäevakool Kalyna Valgas, mida esindas kooli direktor Ruslana Dovha.
Rõhutati assimilatsiooniga seotud probleeme, psühholoogilise toe tähtsust ning keele, kultuuri ja loovuse ühendamise vajadust.

Kui lapsed küsivad, kas kool jätkab tegevust, on see meie suurim motivatsioon.
Teiste rahvuskogukondade kogemused
Oma kogemusi ja tegevust tutvustasid Aserbaidžaani, Armeenia, Läti, Korea ning teiste rahvuskogukondade koolid.

Kohtumisel tõsteti esile, et:

Eesti kultuurimaastik on väga mitmekesine;
pühapäevakoolid on rahvusliku identiteedi säilitamise oluline alus;
kogukondade probleemid on sageli sarnased ning kogemuste vahetamine on hindamatu väärtusega.
Haridus- ja Teadusministeeriumi oluline teave
Kohtumisel anti teada, et:

koolid peavad olema registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis ehk EHIS-es;
rahastamine muutub ühekordse toetuse asemel stabiilsemaks;
uus riikliku toetuse mudel rakendub 2026. aastal;
rahastuse taotlusvoor kuulutatakse välja 12. jaanuaril 2026.
See oli oluline ja positiivne samm Eestis tegutsevate Ukraina koolide jaoks.

Täname südamest Kätlin Kõverikku ja Järvi Lipastit toetuse ning tähelepaneliku suhtumise eest Ukraina laste vajadustesse.

Täname Integratsiooni Sihtasutuse kultuurilise mitmekesisuse valdkonna juhti Kristiina Pirgof-Bentonit professionaalse korralduse, avatuse ja Ukraina hariduskeskustele osutatud järjepideva toetuse eest.

Eraldi täname psühholoog Natalja Šastinat õpetajatele korraldatud väga väärtusliku koolituse eest, mis käsitles läbipõlemise ennetamist ja sisemiste jõuvarude hoidmist.

Samuti täname Ukraina Suursaatkonda Eesti Vabariigis ja Ukraina suursaadikut Eestis Volodymyr Bojechkot igakülgse toetuse eest Eestis tegutsevatele Ukraina koolidele.

Ukraina haridus Eestis on tugev, sest me tegutseme üheskoos.

Meie lapsed on pidanud läbima raskeid katsumusi: kodu ja lähedaste kaotuse, lahusoleku ning pideva ärevuse. Venemaa on võtnud neilt lapsepõlve…

Meie kohustus on luua lastele turvaline, armastav ja toetav keskkond, kus kõlab nende emakeel, elab Ukraina kultuur ning kujuneb kindel arusaam sellest, kes nad on.

Keskkond, kus lapsed saavad mitte ainult õppida, vaid ka kasvada tugevateks ja väärikateks inimesteks, kes tunnevad uhkust oma Ukraina päritolu üle.