Nina Gets. Koreograafia on hinge fantaasia

Nina Gets. Saatuse mosaiik. 3. osa. 

„Koreograafia on mõte, fantaasia, mis on ellu viidud.“

Jätkates lugu oma teest koreograafiakunstis, jagan oma nägemust mõnest selle suunast.

2000. aastal astusin Kiievi Riikliku Kultuuriülikooli koreograafia osakonda, mille lõpetasin edukalt. Juhtus nii, et minuga samas rühmas olid noored, kes tutvustasid mulle suunda, mida võib nimetada slaavi koreograafiliseks kultuuriks. Mind on alati huvitanud eri rahvaste, eriti slaavlaste ajalugu, kultuur ja traditsioonid. Olles pigem tantsukultuuri praktik kui teoreetik, omandasin mitmesuguseid tantsupraktikaid. Ühel päeval, uurides slaavi veedalikku kultuuri, avastasin slaavi naiste võimlemise ja tundsin selles midagi eriti lähedast ja omast oma hingele ja kehale.

Nüüd jagan oma teadmisi inimestega. Slaavi naiste võimlemine on mõeldud neile, kes vajavad tervist, et elust rõõmu tunda ja seda täiel rinnal elada. See võimlemisvorm on väga demokraatlik ja sobib igas vanuses naisele. Liigutused on lihtsad ja tehakse aeglases tempos, need ei väsita, kuid annavad naisele võimaluse tunda oma keha iga rakku. Lisaks mõjub selline võimlemine hästi naise füsioloogiale. Treeningu ajal arenevad sisemised lihased ja elundid, paraneb vereringe, toimub sise- ja välisorganite massaaž … Slaavi naiste võimlemine on väga vana, selle saladusi kasutasid juba meie esivanemad.

Kahtlemata olen uhke tänapäevaste muusikalide „Svarogi lapsed“ (slaavi veedaliku ajaloo põhjal) ja „Õnne otsingul“ (iiri kultuuri ainetel) lavastuste üle, samuti paljude teiste sisukate ja rahvuslike kultuuritraditsioonide seisukohast hariduslike programmide üle. Erilisel kohal kollektiivi loomingus on ukraina koreograafiline kultuur, ukraina rahvatants ja kaasaegne tants.

7. aprillil 2019 esines „KOLOR“ triumfaalselt Tallinna Kultuurikeskuse „LINDAKIVI“ laval originaalse tantsuprogrammiga kahes temaatilises suunas: ajalooline („Krahv Monte Cristo“) ja rahvalik („Eestimaa aarded“), mis oli pühendatud Eesti riigi 100. juubelile, koostöös Kaukaasia tantsu ansambliga „TEREK“, idamaise tantsu ansambliga „LuXoR“, Tondiraba huvikooli vokaalstuudio ja Mustjõe gümnaasiumiga.

2014. aastal hakkasin õppima psühhoteraapiat ja omandasin transnatsionaalse ja hüpnoteraapia suuna, mis võimaldab tundma õppida mitte ainult iseennast, vaid ka oma ümbrust. Psühholoogiateadmistel põhinevad meetodid aitavad mind töös väga palju.

Koostan õppeprogramme, mis võimaldavad süvitsi õppida koreograafiat, tantsuajalugu ja tantsu sügavat emotsionaalset külge. Ellu viidud mõte ja fantaasia teevad tõelise ime. Nii aitab minu töömeetod õpilastel sügavamalt areneda.

Valmistan meie lavastuste kostüümid ise ning olen viimasel ajal omandanud masintikandi. Selle tulemusel on viimased kostüümimudelid minu autoritööd. See on tõeliselt loominguline protsess, mis tekitab erakordseid tundeid.

Tahan koos kollektiiviga luua üha uusi lavastusi ja omandada töös uusi suundi. Mõistame, et oma potentsiaali kasutades saavutame kindlasti suurepärase tulemuse, et pakkuda rõõmu meie vaatajale, keda tänan südamest toetuse ja hea suhtumise eest meie kunsti ja iga „Kolori“ liikme vastu.

Aitäh kõigile ja kohtumiseni kontserdisaalides!

Palju õnne juubeli puhul, tantsuansambel „KOLOR“!