Lina, mulgipudru ja mustade kuubede maa: ukrainlased sõidavad Mulgimaale

Lina, mulgipudru ja mustade kuubede maa: ukrainlased sõidavad Mulgimaale

Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis sõlmis Integratsiooni Sihtasutusega lepingu projekti „Eesti-Ukraina kultuurivahetuse koostööpäev Lõuna-Eestis“ elluviimiseks. Kokkuleppel Mulgi Elamuskeskusega on keskus projekti vastuvõtja ja partner. Projekti kaasrahastab Šveitsi-Eesti koostööprogramm.

Kes on mulgid

Mulgimaa on ajalooline piirkond Viljandist lõuna pool, mis koosneb viiest kihelkonnast: Halliste, Helme, Karksi, Paistu ja Tarvastu. Mulkidel on oma keel – mulgi kiil, mida 2021. aasta rahvaloenduse andmetel räägib üle 14 000 inimese, oma lipp ja mitteametlik pealinn Abja-Paluoja, mis oli 2021. aastal soome-ugri kultuuripealinn. Mulgi lipul on kogu piirkonna lugu: sinine tähendab õitsvaid linapõlde, must punase mustriga triip meeste pidulikku kuube ja viis sõlme viit kihelkonda.

Lina, mis tegi mulgid jõukaks

Mulgimaad peetakse Eesti kõige viljakama maaga piirkonnaks. 19. sajandil, kui Ameerika kodusõja tõttu jäi Euroopa ilma puuvillast, kasvas nõudlus lina järele ning mulgi talupojad said lina ekspordiga jõukaks. Nad olid esimesed Eesti talupojad, kes ostsid oma talud mõisnikelt päriseks.

Raha ei pandud aga ehetesse, vaid maasse ja haridusse. Mulgi taludest tuli palju esimesi eesti haritlasi, kes kujundasid rahvusliku ärkamise aja kultuuri. Mulgimaalt on pärit ka kirjanik August Kitzberg, kuulsa näidendi „Libahunt“ autor, kelle mälestusmärk asub Karksi-Nuias.

Mulke tunneb ära riietuse järgi: pikk must villane kuub punase kaunistusega ja kõrge laia ääreaga must kaabu. Enne tehisvärve saadi must toon, leotades kangast rauarikkas soovees. Puust mulgikujud rahvarõivastes tervitavad külalisi pea igas külas.

Mulgipuder ja Ukraina pisanka – samas UNESCO nimekirjas

Piirkonna kuulsaim roog on mulgipuder – kartulist ja odratangudest toitev puder pekikõrnetega või hapukoorega, mis andis jõudu raskeks põllutööks. 2024. aasta detsembris kandis UNESCO mulgipudru valmistamise ja söömise inimkonna vaimse kultuuripärandi esindusnimekirja. Samal istungil lisati nimekirja ka Ukraina pisanka ehk munade kaunistamise traditsioon – Ukraina ja Eesti ühise taotluse alusel. Kas saakski paremat põhjust ühe laua taha kokku tulla?

Lisaks on mulgikapsad – hapukapsas sealiha ja tangudega, traditsiooniline jõulutoit; mulgi korp kohupiimatäidisega ning kama – röstitud rukki-, kaera-, odra-, herne- ja oajahu segu, millest tehakse kamatrühvleid. Neid valmistavad osalejad ise.

Mulgi Elamuskeskus – maja, kus mulgi ajalugu ärkab ellu

Meid võtab vastu Mulgi Elamuskeskus – kaasaegne pärandikeskus Viljandi- ja Valgamaa piiril, endise Sooglemäe talukompleksi seitsmel hektaril. Mulgid kandsid keskuse ideed ja otsisid sellele rahastust üle 15 aasta – nüüd on see piirkonna tõeline maamärk.

Restaureeritud peahoones saab teada, kes on mulgid, kuulata mulgi keelt, tutvuda köögi, rahvarõivaste ja kuulsate mulkidega ning saada teada, kuidas piirkond jõukaks sai. Vana talli ümber ehitatud klaasgaleriis avaneb interaktiivne ajatelg Mulgimaa esimestest elanikest tänapäevani ja isegi tulevikku. Ümberringi on matkarajad, vanad talukompleksi hooned ja lood mulgi uskumustest.

Mis meid ees ootab

Kahepäevases programmis on giidiga ekskursioon Mulgi Elamuskeskuses, kamatrühvlite töötuba, interaktiivne tutvumine Ukraina kultuuriga, töötuba „Mustrid, mis jutustavad meie lugu“, arutelu „Mis meid ühendab ja mis eristab?“, laulu- ja tantsutöötuba „Kultuur ühendab“ ning ühine õhtusöök mulgi ja ukraina roogadega. Kõik tegevused toimuvad eesti ja ukraina keeles tõlkega.

Osalevad Eestis vähem kui viis aastat elanud ukrainlased ning vastuvõtva kogukonna eestlased. Osalemine on tasuta. Eelregistreerimine on lõppenud.

Täname!

Südamlik tänu Integratsiooni Sihtasutusele usalduse ja toetuse eest ning Mulgi Elamuskeskuse meeskonnale siira huvi eest projekti ühise elluviimise vastu ja külalislahkuse eest. Usume, et need kaks päeva on pikaajalise sõpruse algus Ukraina kogukonna ja Mulgimaa vahel.

Kaasrahastanud Šveitsi riik majanduslike ja sotsiaalsete erinevuste vähendamiseks Euroopa Liidus.

25. oktoober 2026
Autor: press@ukraine.ee