Assotsiatsiooni esindajad ja selle vabatahtlikud käisid autasustamistseremoonial

Möödunud reedel, Venemaa täiemahulise sissetungi Ukrainasse 2. aastapäeva ja Eesti iseseisvuspäeva eelõhtul, osalesid Assotsiatsiooni esindajad ja selle vabatahtlikud Eesti kaitseminister Hanno Pevkuri vürst Jaroslav Targa III klassi ordeniga autasustamise tseremoonial, mille andis Ukraina presidendi Volodymyr Zelensky nimel üle Ukraina suursaadik Eesti Vabariigis Maksym Kononenko!

Äärmiselt meeldiv oli neid hetki jagada koos ministri meeskonna ja Eesti ukraina kogukonna esindajatega. Me hindame kõike, mida Hanno on teinud ja teeb jätkuvalt Ukraina heaks võitluses Venemaa agressori vastu!

„Me ei väsi ja jätkame Ukraina toetamist mitte ainult nii kaua kui võimalik, vaid ka nii palju kui võimalik“ – Hanno Pevkuri kõnest auhinnatseremoonial:

„Täna, 1918. aastal loeti esimest korda ette Eesti Vabariigi sünnitunnistus ehk Eesti iseseisvusmanifest. See manifest lõpeb sõnadega: „Eesti! Sa seisad lootusrikka tuleviku lävel, kus sa vabalt ja iseseisvalt oma saatust võid määrata ja juhtida! Asu ehitama oma kodu, kus kord ja õigus valitseks, et olla vääriliseks liikmeks kulturarahvaste peres! Kõik kodumaa pojad ja tütred, ühinegem kui üks mees kodumaa ehitamise pühas töös! Meie esivanemate higi ja veri, mis selle maa eest valatud, nõuab seda, meie järeltulevad põlved kohustavad meid selleks.“ 

Seistes teie kõigi ees ja pälvides selle tunnustuse, tahaksin seda vabaduse manifesti lugedes öelda, et Ukraina rahvas võib seista lootusrikka tuleviku lävel, kus nad saavad vabalt ja sõltumatult oma saatust määrata. .

Kahjuks on see hetkel võimatu, sest Ukraina rahvas on 2 aastat järjest võitlemas agressoriga täiemahulises sõjas ja osa Ukrainast on olnud 10 aastat okupatsiooni all. Aga ma tean, et see päev tuleb. Sest Ukraina rahvas ei ole oma vabadussõjas üksi, nii nagu Eesti polnud iseseisvussõjas üksi. Kui diktaator Putin istub üksi oma betoonpunkris, on Ukrainal sõpru. On Eesti, on teisi liitlasi, olen mina ja kõik teised, kes väärtustavad vabadust, õiglust ja õigust!

Tänan siiralt Ukraina rahvast ja Ukraina Presidenti selle kõrge tunnustuse eest. Kuid ma kinnitan teile – ma ei tee oma tööd mitte tunnustuse pärast. Toetan Ukrainat, sest see on õige ja seda tuleb teha. Nii palju kui võimalik ja suure südamega“