Göteborg: kogemus, mis aitab kogukondadel end hoida ja tulevikku ehitada

11.–13. oktoober 2026

Eesti Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsiooni juhatuse esimees ja Ukraina kooli „Nadiia“ direktor Vladimir Palamar osales koos Eesti rahvusvähemuste kultuurinõukogu kolleegidega õppevisiidil Göteborgi.

Delegatsiooni liikmed tutvusid Rootsi kogemusega rahvuskogukondade, haridus- ja kultuuriasutuste töös ning nende koostöömudelitega kohaliku omavalitsusega.

Assotsiatsiooni jaoks oli visiit võimalus mitte ainult näha huvitavaid praktilisi näiteid, vaid ka mõelda olulistele küsimustele: mis aitab kogukonnal jääda elavaks ja inimestele vajalikuks, kuidas kaasata noori ning kuidas anda keelt, kultuuri ja ajaloomälu edasi järgmistele põlvedele.

Eestlaste ja ukrainlaste ühine kogemus

Õppeprogramm algas kohtumisega Göteborgi Eesti Majas.

Lugu perekonna sunnitud emigratsioonist, eesti identiteedi hoidmisest Rootsis ja Ukraina toetamisest andis kohtumisele erilise sisu. Eesti ja Ukraina rahva lood näitavad, kui oluline on kogukonna roll keele, kultuuri ja kodumaaga sideme hoidmisel.

Assotsiatsioon tänab südamest Rootsi eesti sõpru solidaarsuse ja Ukraina toetamise eest.

Keel peab elama mitte ainult tundides

Kohtumistel kohalike kogukondade esindajatega arutati raskusi, mis on tuttavad paljudele rahvuskogukondadele: emakeele õppimiseks napib aega, puudu on ettevalmistatud õpetajatest ning lapsed lähevad järk-järgult üle enamuse keelele.

Isegi ühe kogukonna sees võivad olla erinevad keelevajadused, millega tuleb õppe korraldamisel arvestada.

Eriti oluliseks osutus noorsootöö kogemus. Alustada tuleb sellest, mis lapsi endid huvitab: spordist, muusikast, käsitööst, mängudest, filmidest ja loovtöötubadest. Sellised tegevused loovad loomuliku keskkonna emakeeles suhtlemiseks.

Noori on oluline mitte ainult kutsuda juba valmis üritustele, vaid kaasata ka teemade valikusse, programmide kavandamisse ja oma algatuste elluviimisse.

Ukraina koolide ja kodanikuühenduste ülesanne ei ole ainult see, et lapsed oskaksid ukraina keelt. Oluline on, et nad saaksid ukraina keeles sõbrustada, luua, arutleda ja maailma avastada – et keel jääks osaks nende igapäevaelust, mitte ainult õppeaineks.

Dialoogist võimuga – konkreetsete tulemusteni

Göteborgi linnavalitsuse esindajad rääkisid nõuandvate kogude tegevusest ja regulaarsetest kohtumistest rahvuskogukondadega.

Erilist tähelepanu pälvis romade nõukogu töö näide. Selle esindajad valivad välja mõned prioriteetsed küsimused, arutavad neid poliitikutega, kutsuvad vastutavad ametnikud selgitama võimalikke lahendusi ning kontrollivad hiljem, milliseid konkreetseid samme on astutud.

See kogemus on oluline ka Ukraina organisatsioonide tööks Eestis. Konsultatsioonide tulemust tuleb mõõta mitte toimunud koosolekute arvu, vaid tegelike muutustega.

Kogukond peab mõistma, kes vastutab tõstatatud küsimuse eest, milline on järgmine samm ja millal võib vastust oodata.

Rahvaharidus kui kogukonna arengukeskkond

Visiidi osalejad külastasid Studieförbundet Vuxenskolanit, kus tutvusid Rootsi rahvahariduse lähenemisega – vabatahtliku mitteformaalse õppega, mis põhineb inimeste ühistel huvidel.

Keeletunde, kultuurialgatusi, loovringe, kodanikuühenduste toetamist ja tööd erinevate vajadustega inimestega käsitletakse siin omavahel seotud suundadena.

Selline lähenemine võib olla kasulik ka Ukraina organisatsioonidele Eestis. See võimaldab luua programme mitte ainult lastele, vaid ka noortele, täiskasvanutele ja eakatele, ühendades hariduse, kultuuri ja kodanikuaktiivsuse.

Kultuurikeskus tähendab ruume, meeskonda ja usaldust

Göteborgi kultuurikeskuste ja raamatukogude külastused näitasid, kuidas koostöö kogukondadega praktikas toimib.

Kulturhuset Bergsjöni loomisele eelnesid kohalike ühenduste aastatepikkused pöördumised. Keskuse avamiseks valmistudes tutvus selle meeskond kodanikuühendustega, uuris nende vajadusi ja kavandas koos nendega tulevast tegevust.

Täna hõlmab selline koostöö lasteüritusi raamatutega, loovtegevusi, filmiseansse, kultuuriprogramme ja juurdepääsu kirjandusele eri keeltes.

Osalejatele tutvustati ka algatust romade noortele, mis näeb ette tasustatud tööd loomeprojektidega ja tulemuste esitlemist festivaliprogrammis. See on näide sellest, kuidas anda noortele mitte ainult võimalus osaleda, vaid ka vastutust, ressursse ja tegelikku mõju kogukonna kultuurielule.

Praktilised järeldused Ukraina organisatsioonidele

Rootsi kolleegid rääkisid avameelselt mitte ainult edukatest projektidest, vaid ka raskustest: rahastuse kärbetest, sõltuvusest lühiajalistest programmidest, meeskondade suurest koormusest ja keerulistest aruandlusnõuetest.

Seetõttu ei olnud visiit tutvumine ideaalse süsteemiga. See oli aus kogemuste vahetus, mis aitas paremini näha kogukonnatöö tugevusi ja probleeme.

Rahvuskogukondade jätkusuutlikuks tegevuseks on vaja kättesaadavaid ruume, ettevalmistatud töötajaid, ettearvatavat rahastust ja selget vastutust tulemuse eest. Haridus- ja kultuuritööd ei saa aastakümneid arendada üksnes pidulike ürituste ja mõne aktivisti entusiasmi toel.

Eesti Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsiooni jaoks on edasise töö olulised suunad:

• haridus- ja kultuuritegevuste arendamine eri põlvkondadele;
• noorte aktiivsem kaasamine ürituste kavandamisse ja läbiviimisse;
• partnerluse tugevdamine raamatukogude, koolide ja kultuurikeskustega;
• mitteformaalse hariduse arendamine;
• võimuorganitega peetava dialoogi tulemuste järjepidev jälgimine;
• organisatsioonide toetamine mitte ainult üksikute projektide, vaid ka vajaliku taristuga.

Need ei ole valmislahendused, mida saab Rootsist Eestisse mehaaniliselt üle kanda. Kuid need väärivad arutelu ja võivad saada aluseks uutele ühistele algatustele.

Samas ei tähenda ukraina keele ja kultuuri hoidmine eraldumist elukohariigist. Eesti keele oskus, austus Eesti kultuuri vastu ja aktiivne osalemine Eesti ühiskonnaelus võivad ja peavad käima käsikäes Ukraina juurte hoidmisega.

Assotsiatsioon tänab Eesti Kultuuriministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutust, Artem Tepljukki, Antti Yliseläd, Kristina Pirgopit, Studieförbundet Vuxenskolani meeskonda, Göteborgi linna ja kohalike rahvuskogukondade esindajaid, Kulturhuset Bergsjöni, Frölunda Bibliotekit ja Frölunda Kulturhusi sisukate kohtumiste, avatuse ja kogemuste vahetamise eest.

Õppevisiidi parim tulemus ei peaks olema külastatud asutuste nimekiri, vaid muutused, mida õnnestub kodus ellu viia. Et Ukraina lapsed mitte ainult ei teaks, kust pärinevad nende juured, vaid tahaksid ka ise eelmiste põlvede tööd jätkata.

Eesti Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsiooni juhatuse esimees Vladimir Palamar koos rahvusvähemuste kultuurinõukogu liikmetega õppevisiidil Göteborgi kodanikuühendustes, haridus- ja kultuuriasutustes. Rootsi, 11.–13. oktoober 2026.