Toimus laste kaitse päeva üritus „Kollased-sinised liblikad"

„Sõda on võtnud paljudelt lastelt lähedased, sõbrad ja turvatunde. Tuhanded Ukraina lapsed on vägivaldselt Ukrainast Venemaale viidud. Nad on sunnitud elama võõrastes linnades, võõraste nimede all ega tea sageli isegi, et neid otsitakse ja kodus oodatakse. See on tragöödia, mida ei saa jätta vaikusesse."

Just nende sõnadega algas rahvusvahelise algatuse „Kollased-sinised liblikad" laste kaitse päeva üritus, mis toimus Tallinnas 20. novembril MUBA-s, ja just seepärast sündiski rahvusvaheline algatus Kollased-sinised liblikad – et meenutada: igal lapsel on õigus koju naasta.

Üritus oli pühendatud laste kaitse päevale ning toimus Eesti presidendiproua Sirje Karistoel ja osalusel.

Algatust ja Venemaa võimude poolt sõja ajal vägivaldselt viidud ja röövitud Ukraina lapsi tulid toetama Tallinna Muusika- ja Balletikool MUBA ka Eesti kaitseminister Kaitseminister Hanno Pevkur #pevkur, Ukraina suursaadik Eestis Volodõmõr Bojetško, Ukraina Riikliku Filmiagentuuri juht Andrii Osipov, festivali PÖFF | Tallinn Black Nights Film Festival direktor Tiina Lokk ning Eestis asuvate diplomaatiliste esinduste esindajad, ametnikud, parlamendiliikmed, Ukraina ja Eesti kodanikuühenduste esindajad, mõlema riigi kultuuritegelased ja ajakirjanikud.

Kõlasid väga liigutavad kõned. Eesti presidendiproua Sirje Karis märkis, et Eesti toetuses Ukrainale on lapsed ja nende heaolu alati olnud tähelepanu keskmes.

„Mul on väga hea meel, et Eesti valiti teiseks ametiajaks ÜRO Inimõiguste Nõukokku aastateks 2026–2028. Eesti on seadnud laste õiguste edendamise ja kaitse üheks oma võtmeprioriteediks. Seista nende õiguste eest, kes ei suuda end ise kaitsta, on meie võimalus ja meie kohustus. Seepärast toetame lapsi ja peresid Ukrainas ning töötame väsimatult selle nimel, et Venemaale küüditatud lapsed saaksid koju naasta. Ühtegi last ei tohi kunagi kasutada sõjarelvana ja iga laps peab olema turvaliselt tagasi viidud oma koju Ukrainas," rõhutas Sirje Karis. Ta lõpetas oma kõne sõnadega, et just lapsed tuletavad meile meelde: isegi kõige pimedamatel aegadel ei kao lootus kunagi.

Videosilla vahendusel pöördus kõigi kohalolijate poole ka Ukraina Ülemraada inimõiguste volinik Dmytro Lubinets, kes teeb kõik, et iga Ukraina laps oleks kuuldud ja kaitstud. Tema sõnul on Venemaa juba 11 aastat, alates 2014. aastast, meie lapsi röövinud.

„Oleme kinnitanud 20 000 juhtumit alates täiemahulise sissetungi algusest. Just praegu on okupeeritud aladel ohus üle 1,6 miljoni lapse. Venemaa küüditab süstemaatiliselt Ukraina lapsi, kustutades nende identiteeti, sundides neid võtma uut kodakondsust ja peale surudes militariseeritud haridust – teeb kõik, et hävitada see, kes nad on, ja muuta nad järgmiseks sõdurite põlvkonnaks. See ei ole lihtsalt sõjakuritegu. See on genotsiid," märkis ta!

Üritust saatis lastejoonistuste näitus „Elu taastavad värvid", mis korraldati koostöös heategevusfondiga „Kangelaste lapsed"! Iga joonistuse taga on lugu väikesest inimesest, kes on kaotanud kõige kallima, kuid usub endiselt headusse, armastusse ja rahusse. Värvide, joonte ja kujundite kaudu jagavad lapsed seda, mida sõnadega edasi anda ei saa.

See näitus tuletab meile, täiskasvanutele, meelde, et meie kohus on kaitsta lapsepõlve ja aidata lastel elu värvid tagasi saada.

Ürituse ajal esinesid meie andekad Ukraina lapsed, sest just nemad olid selle sündmuse peategelased:

• pianist Havryil Sydoryki – Eesti konkursi „Classic Stars 2025" võitja – muljet avaldav klaverimäng;
• liigutav koreograafiline lavastus „Taevast hoides", mis on pühendatud Venemaa vangistuses olevatele Ukraina lastele, esitajateks tantsijad Veronika Amelitševa ja Nadija Jurtšenko;
• nädalavahetuse kooli Nadija Kool laste siiras ja väga emotsionaalne kooriesinemine lauluga „Ukraina oled sina!"

Külalisi ei jätnud ükskõikseks ka maailmakuulsa helilooja Roman Hryhorivi digitaalne etteaste, mis esitati Venemaa poolt rahumeelsete Ukraina linnade pihta lastud raketi kildudel.

Ürituse aluseks oli loomulikult dokumentaalfilmi „Kollased-sinised liblikad" linastus – lugu sõjalastest, hirmust ja usust, sellest, kuidas hing otsib tiibu, et ellu naasta, ja sellest, kuidas kunst võib tervendada. Film on loodud Ukrainas – õhuhäirete keskel, kuid armastusega elu vastu.

Ürituse lõpus kutsusid korraldajad kõiki huvilisi kirjutama kirja Ukraina lapsele, kes on ebaseaduslikult Venemaale küüditatud ja keda hoitakse vägivaldselt kinni, andmata võimalust koju Ukrainasse naasta.

Igast sellisest toetussõnadega sõnumist luuakse liblikas ja iga selline liblikas lendab lapseni, et meenutada: maailm ootab tema naasmist.

Täname kõiki partnereid, kellega koos töötasime selle algatuse käivitamise ja ürituse korraldamise nimel: Ukraina Riiklik Filmiagentuur, FRESH PRODUCTION GROUP, Ukraina Suursaatkond Eesti Vabariigis, Ukraina Filmikomisjonide Assotsiatsioon, Ukraina Noorte Filmikriitikute Liit, Ukraina Projektiagentuur ja heategevusfond „Kangelaste lapsed"!

Täname kõiki, kes tulid sel päeval üritusele ja kirjutasid küüditatud lastele tervituskaardi! Täname teid kõiki headuse, kohalolu ja hoolivuse eest!

Usume, et ühiste jõupingutustega, sealhulgas Eesti riigi abiga, teeme kõik endast oleneva, et iga Ukraina laps naaseks koju võimalikult kiiresti.

Rohkem fotosid meie lemmikfotograafilt Oleksandr Storozhuk vaadake selle lingi kaudu.