Vasõl Stusi elusa häälega avati Tallinnas Ukraina suure luuletaja sünnipäeva puhul Stus-Fest 2024.

Vasõl Stusi elusa häälega avati Tallinnas Ukraina suure luuletaja sünnipäeva puhul Stus-Fest 2024.
Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis liitus selle rahvusvahelise Stus-Fest festivaliga, mis praegu toimub kogu Ukrainas ja välismaal ning Eestist sai esimene Euroopa riik, kus toimub Stus-Fest 2024. Oleme ääretult tänulikud Teatrikogukonnale DSP (@dsptheatre.com.ua ) – Ukraina poeetilisele teatrile Aleks Borovenskyi juhtimisel, kes selle ürituse algatas!
Pühapäeval kogunesid Kinos Sõprus luule- ja teatriüritus „Luuletused on kui lask. Vasyl Stuse luuleõhtu" Eestis elavad ukrainlased, kes on Ukraina suurkuju loomingu austajad.

Ürituse alguses rääkis kommunikatsioonidirektor Inna Gordiyenko luuletaja eluteest ja märkis, et Stus oli haruldase moraalse puhtusega inimene: „Kui tal oli valida: kas vaikida, vaatamata kõigele rõhumisele ja alandusele, et ellu jääda, või säilitada iseendas Inimest, kasvõi oma elu hinnaga, valis Stus teise. Seetõttu tema ainsa „kuriteo“ – tema enda veendumuste eest vajadusest kaitsta ja edendada Ukraina kultuuri – eest Nõukogude võim karistas repressiooniga: tema tööd keelati ning ta ise mõisteti kaks korda laagrisse ja küüditamisele, kus ta suri.“

Andrii Anisimov - õhtujuht ja resident Stand up from UA-st meenutas, et kunagi, nii nagu täna õhtul Eestis, kohtusid kinos "Ukraina" kaugel 1965. aastal Vasyl Stus, Ivan Dzjuba ja Vjatšeslav Tšornovil filmi „Unustatud esivanemate varjud“. Seejärel lausus Stus oma ehk kõige kuulsamad sõnad: "Kõik, kes on diktatuuri vastu, tõuske püsti!" Ja siis nagu Stusi luuletuses: „Oli saal kui lask. Pikk ja vali.“ Tema luuletused on samamoodi – pikad ja valjud. Tema sõnu pole unustatud, sest me elamegi nüüd „Stusi maailmas“, üksnes mastaap on muutunud: kogu maailm on nagu kinosaal ja Ukraina, nagu Stus, astub diktatuuri vastu ja maksab selle eest kõrgeimat hinda! Stusi nõuanded, naljad ja filosoofia on nüüd aktuaalsemad kui kunagi varem, nii et kuulakem, lugegem, vaadakem...

Kuulati ja loeti palju... Kino Sõpruse lavalt kõlasid Stusi luuletused Ukrainast, armastusest kodumaa vastu, heast ja kurjast, saatusest ja armastusest Olga Zheglova, Yevheniia Ohu, Anna Kiriyenko, Jaroslav Denysenko ja Inna Gordiyenko esituses!

Ja siis näidati etenduse „Stus: keelatud“ videoversiooni, mis tõstab esile Vasyl Stusi kui ühe Ukraina rahvuse teadvustamise võtmefiguuri!
See on M. L. Kropõvnõtskõi nimelise Kirovohradi oblasti Akadeemilise Ukraina Muusika- ja Draamateatri ja M. Kuliši nimelise Hersoni oblasti Akadeemiline Muusika- ja Draamateatri ühisprojekt. Serhi Dzjuba ja Artemi Kirsanovi näidend põhines nende romaanil "Keelatud". See on lugu, milles põimuvad minevik ja olevik. Stus võitles ja unistas vabast ja iseseisvast Ukrainast, mille pärast Nõukogude võim teda pidevalt ahistas. Ja täna, kui vaenlane taas riivab meie vabadust ja väärikust, võitlus jätkub – kõik ukrainlased tunnevad seda enda nahal.

Ürituse lõpus meenutasid õhtujuhid piiskop Ljubomõr Huzari tsitaati, kes ütles luuletaja kohta: „Tõelised vaimuhiiglased suudavad olla vabad ka mittevabas riigis. Vasõl Stus jäi vabaks inimeseks ka trellide taga, mistõttu muutus tema surm vangistuses surematuks kinnituseks tõelisele vabadusele. Tegelikult võimaldas selliste inimeste olemasolu pidada meie rahvast vabadust armastavaks.“
Stus on meie võitluse sümbol. Luuletaja sõna kõlas Maidanil, see kajab nüüd kaevikutes ja haiglates, aitab meie kaitsjatel vastu pidada ja võitu uskuda!

Meil on hea meel, et Stusi sõna kõlas ka Tallinnas ning usume, et igal aastal liitub Stus-Festiga veelgi rohkem ukrainlasi üle maailma!
Kõik saab olema Stus!