Toimus ajaloolise filmi „Jaroslav Tark – Euroopa äi“ linastus

Ukraina iseseisvuspäeva puhul korraldati koostöös ühendusega Vaata ukrainlaslikku (Dyvys ukrainske) kinos Sõprus ajaloolise filmi „Jaroslav Tark – Euroopa äi“ linastus.

Linastus toimus maratoni „Culture vs war“ raames ning Ukraina Kinoklubi Eestistegevuse osana, mida toetab Ukraina Suursaatkond Eesti Vabariigis!

Üritus algas Ukraina ja Eesti hümniga, mida esitasid Kateryna Tšalova ja Denis Priimägi , ning leinaminutiga kõigi Vene-Ukraina sõjas hukkunute mälestuseks.

Linastusele tuli isiklikult filmi režissöör Olesja Nogina. Ta pöördus vaatajate poole ja rõhutas, et on rõõmus tähistada iseseisvuspäeva just siin, Eestis, koos ukraina kogukonnaga, ning kutsus kõiki filmiretkele tuhande aasta tagusesse aega.

„Neil helgetel aegadel, kui Vene riiki veel ei eksisteerinud, õitses toonase Euroopa keskmes võimas Kiievi-Vene riik. 11. sajandil ühendas Kiievi suurvürst Jaroslav Tark Kiievi ümbruse maad ning Ukraina kui Kiievi-Vene õigusjärglane peab olema uhke selle vürstiaja üle – see on meie ajaloo oluline lehekülg.“

Ta rõhutas ka, et film tuletab meile endile ja kogu maailmale meelde, et Ukraina ei lähe Euroopasse alles nüüd – ta on alati seal olnud ja mänginud olulist rolli juba tuhat aastat tagasi. „Jaroslav Tark ja tema abikaasa – Rootsi viikingiprintsess Ingegerd – ajasid rahvusvahelist abielupoliitikat. Kiievi vürstipaari kolm tütart said kolme Euroopa riigi – Prantsusmaa, Norra ja Ungari – kuningannadeks. Meil on oluline mäletada oma ühiseid Euroopa juuri.“

Linastuse külaliste poole pöördus ka Assotsiatsiooni PR-juht Inna Hordijenko, kes õnnitles kõiki iseseisvuspäeva puhul ja märkis, et film valiti selleks kuupäevaks mitte juhuslikult, sest see tuletab meelde, et Ukraina on alati olnud osa Euroopa ruumist – vaimsest, kultuurilisest ja poliitilisest.

„See on lugu ajastust, mil Kiievi-Vene oli üks Euroopa võimsamaid riike. Jaroslav Tark tugevdas keskaegse Ukraina rahvusvahelisi liite, sõlmis lepinguid Euroopa riikidega ning ehitas riiki seadustele ja ühtsusele. Täna, suure sõja ajal, ei ole see side Euroopaga meie jaoks vähem oluline. Nagu toona toetus riiklus liitudele, nii tunneme ka praegu, et Euroopa ja maailma abi on osa meie jõust.“

Samas rõhutas ta, et peamine tugi on ukrainlased ise!

„Iseseisvus ei ole kingitus. See on väljakutse tõestada iga päev, et oleme vabade rahvas.

Kui Venemaa hävitab meie linnu, saab igast ukrainlasest müür, millel Ukraina püsib. Ja see võitlus on kestnud juba sajandeid. Jaroslav Tark ehitas riigi ühtsusele, meie kaitseme seda täna oma kangelaste vere ja vaprusega. Kuid nagu toona, saame oma riiki kaitsta vaid üheskoos. Sest just ühtsuses on meie jõud!“

Kino Sõprus saalis pöördus külaliste poole Ukraina ajutine asjur Eestis Inna Štšerban!

Ta rõhutas, et ukrainlased on Jaroslav Targa väärilised järeltulijad – alates rindesõduritest kuni kunstnike, teadlaste ja diplomaatideni!

„See sõda on näidanud maailmale, et ukrainlased on sõdalaste rahvas, rahvas, kes suudab end kaitsta ka kõige raskematel aegadel. Oleme uhked oma relvajõudude üle – vürstide, hetmanite ja kasakate järeltulijate üle, kes kaitsevad praegu Ukrainat ja on samal ajal kogu Euroopa kaitsjad. Agressor püüab teha seda, mis tal pole sajandite jooksul õnnestunud – alistada Ukraina rahvas. Kuid nagu meie kuulsusrikkad esivanemad, tõestame: see on võimatu.“

Tema sõnul kehastab see film üht olulist tõde: ilma tugeva Ukraina riigita ei ole võimalik kogu Euroopa julgeolek. „See, mida meie esivanemad mõistsid Jaroslav Targa ajal, on täna saanud kogu maailmale ilmseks. Ukraina maksab vabaduse eest kõrgeimat hinda ega kaitse mitte ainult ennast, vaid ka Euroopa väärtusi ja meie ühist demokraatlikku valikut.“

Pärast filmi said režissöör Olesja Nogina vaatajatelt tormilise aplausi ning talle esitati palju huvitavaid küsimusi. Arutelu oli pikk ja sisukas.

Linastuse ajal liitus enamik kohalolijaid aktsiooniga Strichka (digitaalne kogukond, mis ühendab hoolivaid ukrainlasi üle maailma) „Unity is….“, mille eesmärk oli koguda allkirju petitsioonile Euroopa Parlamendile: „Ukraina viivitamatu vastuvõtmine ELi Euroopa julgeoleku tugevdamiseks ja Venemaa ohu ohjeldamiseks“!

Et petitsioonil oleks kaalu, tuleb koguda 1 miljon ELi kodanike ja elanike allkirja.

Assotsiatsioon on selle algatuse koordinaator Eestis ning on korduvalt kogunud allkirju oma üritustel. Seekord õnnestus linastusel koguda 80 allkirja ja oleme tänulikud kõigile hoolivatele inimestele, kes andsid oma hääle!

See petitsioon räägib ju kogu Euroopa julgeolekust, vastutusest ja tulevikust. See on proovikivi, kas Euroopa Liit suudab seista koos nendega, kes tõeliselt võitlevad tema väärtuste eest – mitte sõnade, vaid relvade ja eludega. Kui Ukraina langeb, peavad teised sõdima ilma ettevalmistusajata. Seepärast ei ole see täna „solidaarsus“, vaid vajadus, poliitiline küpsus ja strateegiline otsus.

Ürituse lõpus toimus pidulik loosimine – võitjad said väärtuslikke kingitusi korraldajatelt ja Assotsiatsiooni partneritelt.

Täname vaatajaid, kes tulid filmi vaatama, ning kõiki, kes aitasid ürituse korraldamisel ja läbiviimisel: ansambel „Džerelo“ (Viktorija Paholko, Inna Filipova, Larõssa Kovalenko), Denis Priimägi, Kateryna Tšalova, Allan Teetlaus, Yuliia Tryskavetska, Antonina Halkina, Oleksandr Storožuk, Margarita Katrenko, Oleksandra Pšonovska ja Jevhenija Mištšenko!

Eriline tänu Kino Sõprusele külalislahke vastuvõtu eest!

Ja me juba planeerime järgmist linastust! Ukraina kinoklubi peamine missioon on ju Ukraina filmikunsti populariseerimine Eestis ning paiga loomine, kus ukrainlased saavad koonduda, olla uhked oma kultuuripärandi üle ja nautida suhtlemist emakeeles!

Täname suurepäraste fotode eest Oleksandr Storožukki!

Otsige end fotodelt ja jagage sotsiaalmeedias: