Toimus Eesti filmi „Nimed marmortahvlil“ linastus

Eelmisel nädalavahetusel toimus Kinos Sõprus Ukraina kinoklubi Eestis raames Elmo Nüganeni lavastatud filmi „Nimed marmortahvlil“ linastus. Selle linastusega alustas meie assotsiatsioon uut projekti, mis tutvustab ukrainlastele Eesti kino.

Enne linastust pöördus külastajate poole assotsiatsiooni kommunikatsioonidirektor Inna Hordijenko. Ta märkis, et see projekt annab ukrainlastele võimaluse paremini tundma õppida Eesti kultuuripärandit ja traditsioone ning selle riigi ajalugu, kus nii paljud meie kodanikud on end nüüd leidnud ning juba hakanud eesti keelt õppima!

„Iga kuu vaatame teiega Eesti kultusfilme – kokku seitse ajaproovile vastu pidanud filmi, millele oleme loonud ukrainakeelsed subtiitrid. Meie partneriks selles projektis on kino Sõprus, mis on juba üle aasta külalislahkelt võõrustanud Ukraina filmiklubi,“ rõhutas ta.

Ukraina filmiklubi raames näitamiseks valitud filmid: „Nimed marmortahvlil“, „Seltsimees laps“, „Savusauna sõsarad“, „Siin me oleme“, „November“, „Kratt“ ja „1944“.

Nimekirja esimene ja viimane film kuuluvad režissöör Elmo Nüganeni loomingusse, kes tuli filmi „Nimed marmortahvlil“ linastusele isiklikult ja pöördus publiku poole kõnega.

Film „Nimed marmortahvlil“ vändati 2002. aastal ja see purustas Eesti kassarekordi. Seda vaatas üle 170 000 inimese. Albert Kivikase 1936. aasta samanimelise romaani ainetel Eesti Vabadussõjast (1918-1920) jutustav sõjadraama räägib Eesti tudengitest, õpetajatest ja kooliõpilastest, kes said vabatahtlikeks sõduriteks ja läksid rindele kodumaad kaitsma.

Nagu režissöör Elmo Nüganen oma pöördumise alguses ütles, on tema filmis palju paralleele selle vahel, mis toimub praegu Ukrainas täiemahulise sõja ajal Venemaaga ja mis toimus Eestis 100 aastat tagasi!

„Eesti oli 1918. aastal väga noor riik, iseseisvumisest jäi alla aasta. Siis ründas Venemaa Eestit. Vene väed sisenesid Eesti Vabariigi territooriumile 20-30 km sügavusele piirist. Noor riik kuulutas välja mobilisatsiooni täiskasvanud meestele. Kuid mobiliseerida suudeti vaid 10-20 protsenti meestest, kellega arvestati. Miks nii juhtus? Sest kogu elanikkond oli Esimesest maailmasõjast väsinud ja kurnatud. Aga juhtus ime. Idee iseseisvast Eesti riigist läks hinge ja südamesse noortele inimestele. Sündis liikumine „In corpore“, mis tähendas „Kõik koos“. Rindele hakkasid massiliselt minema noored, koolilapsed, üliõpilased, koolide ja ülikoolide õppejõud. Õpetajatest said ohvitserid ja kooliealistest lastest sõdurid. Ja need noored hoidsid põhjarinnet tagasi,“ rääkis Elmo Nüganen.

Režissööri sõnul näitasid nad oma eeskujuga täiskasvanud meestele, kuidas tegutseda nii, et järgmine mobilisatsioonilaine juba toimis – rinne pidas vastu ja andis võimaluse vabastada Vene vägede poolt okupeeritud territoorium.

Elmo Nüganen avaldas oma kõne lõpus kindlustunnet, et Ukraina selle sõja võidab!

Täname kõiki vaatajajaid, kes filmi linastusele tulid!

Täname ka Kultuuriministeeriumi, Tallinna Linnavolikogu, Tallinna linna ja Tartu linna projekti toetamise eest. Aitäh kõigile assotsiatsiooni kolleegidele ja vabatahtlikele, kes projekti elluviimisele kaasa aitavad, eelkõige tõlkijatele: Denis Priimagi, Jevheniia Ohu, Alex Smirnov, Aleksandra Rõbnikova. Aitäh kino Sõprus kolleegidele Lotte Triin Ugandi’le ja Killu Kuuben’ile filmide pakkumise eest!

Ootame teid järgmise Eesti filmi linastusele 1. juunil kell 14:00 Sõpruse kinos.