Ukraina ajaloomängufilmi „Must ronk“ linastus

Möödunud nädalavahetusel toimus Ukraina kinoklubi Eestis raames traditsiooniliselt kinos Sõprus Ukraina ajaloofilmi „Must ronk“ linastus, mis põhineb kuulsa ukraina kirjaniku Vasyl Shklyari samanimelisel menuk-romaanil.

Ševtšenko auhinna laureaadi Vasyl Shklyari romaani „Mahajäänu. Must ronk“ ekraniseering räägib Ukraina ajaloo ühest dramaatilisemast ja vähetuntud leheküljest – Ukraina mässuliste ägedast võitlusest kommunistliku okupatsioonivõimu vastu 1920. aastatel Holodnõi jaris juba pärast Ukraina Rahvavabariigi okupeerimist.

Holodnõi Jar on tänaseni võitluse ja alistamatuse sümbol... Meie armees on 93. Üksik brigaad, mis kannab Holodnõi Jari nime! Ja Eestis on olemas inimene - Mart Reimann, kes abistab selle brigaadi võitlejaid ja kes tuli filmi linastusele!

Enne linastust esines publikule kommunikatsioonidirektor Inna Gordienko, kes rääkis, kuidas eestlane Mart Reimann inspireeris näitama filmi Ukraina filmiklubi Eestis raames ning kuidas õnnestus filmi linastuses kokku leppida:

„Kohtusime Mardiga Tallinnas turismimessil Tourest 2024, kus esitlesime Ukraina stendi. Rääkisime Ukraina toetamisest ja sellest, kui palju eestlased meie võidu nimel teevad. Kutsusin teda meie Ukraina filmiklubisse Eestis ja Mart küsis, kas me ei tahaks näidata filmi Holodnõi Jarist. Ma ei mõistnud kohe, miks selline palve. Siis aga pööras Mart oma õla minu poole ja ma nägin tema varrukal Holodnõi Jari õlamärki! Juba järgmisel päeval helistasin filmi „Must ronk“ režissöörile Taras Tkachenkole ja romaani autorile Vasyl Shklyarile!

2019. aastal viibisin selle filmi esilinastusel Kõjivis kinos Žovten. Õnneks tunnen ma isiklikult nii filmi režissööri Taras Tkachenkot, kellega koos õppisime Ševtšenko ülikoolis paralleelses teaduskonnas, kui ka säravat kirjanikku Vasyl Shklyari, kellega töötasime mitu aastat ühise projekti kallal. Eelkõige tänu hr Vasylile oli mul 2018. aastal võimalus külastada Melnõkõ külas Holodnõi Jari paikkonnas ja näha 1000-aastast Maksym Zaliznyaki tamme.“

Vasyl Shklyar salvestas videotervituse Eesti publikule ja pöördus erilise südamesoojusega „meie Eesti vendade“ poole, kelle usaldusväärset nad tunnevad iga päev, eriti praegusel dramaatilise võitluse ajal Moskvaga:

„Te teate, et Holodnõi Jar on Ukraina võitluse sümbol, see on Ukraina vaimu territoorium. Pärast Ukraina rahvavabariigi armee kahetsusväärset lüüasaamist jätkasid meie mässulised poisid Moskva okupandiga võitlust surmani, võitlus jätkus kahekümnendatel, kui Nõukogude Liit juba eksisteeris, kui punased on võitnud oma „valgeid“, alistades Wrangelit, Denikinit, Mahnod... ja ei suutnud kuidagi leida lahendust Holodnõi Jarile. Tšekistid rääkisid, et Holodnõi jar on kollane-sinise tule keev katel.“

Neil, kes jäid sinna lõpuni võitlema, ei olnud taganemist... Oli kirje „Ukraina vabadus või surm“. Ja kuna nad ei saanud vabadust, seisid nad lõpuni, olles kindlad, et nende haudadel, nende verel võrsub eesmärk, võrsub idee, mille järeltulevad põlved üles korjavad.“

Linastuse külaliste ees esines Ukraina suur sõber Mart Reimann, kes viimase kahe aasta jooksul veetis Ukrainas üle 250 päeva, aidates kaasa Ukraina ülikoolihariduse süsteemi arendamisele ning rindele. Ta saatis Ukraina rindele 12 veoautot ja külastas kõiki rindealasid Hersonist Kupjanski ja Sumõni. Mart astus lavale „Holodnõi Jari“ lipuga, millel olid 93. brigaadi ukraina võitlejate kirjutatud sõnad!

„Ma olen väga kaua oodanud, et seda filmi näha, nii et mul on väga hea meel siin olla. Kuna ma pole filmi näinud, siis ei oska öelda, mis meid ees ootab. Aga töötasin Holodnõi Jaris ja olin 93. brigaadiga rindel, mida nad kinnitasid oma allkirjaga lipul, mida ma käes hoian. See tähendab, et ma tean seda lugu nn Holodnõi Jari vabariigist hästi ja sellised lood on ukrainlastele väga vajalikud, et nad mõistaksid, kes sa oled, mis on sinu identiteet. Eesti lugusid vastupanust venelastele hakati Eestis filmima 30 aastat tagasi. Seetõttu nimetas ainult nõukogude propaganda Eesti venelasi suureks vennaks, samas kui meie pole kunagi aktsepteerinud „Vene maailma“. Seetõttu oli Eesti teekond Euroopasse kiirem ja lühem kui Ukraina oma. Ukraina teekond Euroopasse on pikk ja raske, kuid peaasi, et suund oleks õige. Kuid te pole sellel teekonnal üksi – eestlased, sealhulgas mina, aitavad teid sellel teel, agades oma kogemusi.“

Aitäh kõigile, kes linastusele tulid ja annetasid! Tänu teile kogusime 305 eurot, mis suunatakse 93. brigaadi „Holodnõi Jar“ sõdurite abistamiseks!

Aitäh Denis Priimagile, kes tõlkis filmile eesti keelsed subtiitrid!

Aitäh suurepäraste fotode eest Sukhodolska Lilia ja Volodymyr Slobodian!

Täname meie käsitöölist Oleksandra Phonovskat käsitööna valminud uskumatute ehete eest, mida saate nüüd osta kõigil meie linastustel!

Kutsume Sind sel laupäeval kell 13:00 Kino Sõprusse multifilmi „Mavka“ linastusele, mis linastub ukraina keeles eestikeelsete subtiitritega! Täname kino pideva koostöö ja külalislahkuse eest.