„Paljud Lääne-Euroopa rahvad elavad Venemaa piirist väga kaugel ning nad ei tea, mida endast kujutab vaenlane, ega tunne kaasa nagu okupatsiooni üle elanud eestlased. Nende sõja kaadrite kaudu said nad mõjutada oma riikide juhtide otsuseid!“
Väga emotsionaalne ja võimas kõne Tallinna Pimedate Ööde Filmifestivali direktorilt Tiina Lokk enne Venemaa täiemahulise Ukraina sissetungi 2. aastapäevale ja Ukraina kinoklubi Eestis aastapäevale pühendatud filmi „Kultuur vs. sõda“ linastust:
„Meie, eestlased, oleme tavaliselt külm rahvas, aga ma olin videost ja kõnedest nii liigutatud, et nutsin ära kõik pisarad..."
Olen väga tänulik, et valisite filmiklubi juubeliks just selle teema „Kultuur vs sõda“. Peaaegu kohe pärast sõja aktiivse faasi algust võtsid meiega ühendust Ukraina kinokunstnikud, operaatorid ja fotograafid, kes läksid oma kaameratega rindele. Mõnda neist näete täna selles filmis. Ja kohe hakkasime saama kaadreid, mis on tehtud sõja ajal – meie eesmärk oli koguda arhiiv kõigest, mis sel ajal rindel ja Ukraina linnades toimus. See tähendab, et me nägime neid kaadreid enne, kui need avalikku ruumi ilmusid. Võite ette kujutada meie meeskonna emotsioone ja reaktsioone, see oli šokk...
Läbi kultuuririnde, selliste kaadrite kaudu nägid lääne-eurooplased tõelist sõda, nägid ukraina rahva kannatusi, nägid, kes on agressor ja seda vahet, mis on venelaste ja ukrainlaste vahel, mida nad varem polnud näinud.... Väga oluline oli võita Lääne-Euroopa rahvaste, just rahvaste, mitte riikide toetus! Sest paljud neist elavad Venemaa piirist väga kaugel ja nad ei tea, mida kujutab endast vaenlane ega tunne kaasa nagu okupatsiooni üle elanud eestlased. Nende sõjapiltide kaudu said nad mõjutada oma riikide juhtkonna otsuseid!
Olen kogu elu kultuuriga tegelenud ja tean, kuidas kannatab kõigi riikide kultuurieelarve. Minu lugupidamine Ukraina juhtkonnale, et vaatamata sellele, et riigis käib sõda ja kogu raha suunatakse riigi kaitsele, rahastatakse jätkuvalt kino ja kultuuri!! Samuti tahan avaldada austust kõigile neile Ukraina loovatele inimestele, kes neid kohutavaid sündmusi dokumenteerivad, sest nad teevad seda oma eluga riskides. Nad on tõesti tõelised kangelased!“