Okupatsioonide ja vabaduse muuseumis Vabamus avati reedel Ukraina kunstniku Nikita Titovi näitus „Sõnad, mis omandasid tähenduse“.
Näituse korraldasid Ukraina Suursaatkond Eesti Vabariigis ja Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis.
Näituse avamisest võtsid osa riigiametnikud ja Riigikogu saadikud, Eesti Kultuuriministeeriumi, Haridus- ja Teadusministeeriumi, Integratsiooni Sihtasutuse, diplomaatilise korpuse, ukraina kogukonna esindajad Eestis ning kultuuritegelased ja ajakirjanikud Eesti juhtivast massimeediast.
Ukraina suursaadik Eestis Maksym Kononenko pöördus külaliste poole tervituskõnega. Ta märkis, et Ukrainal ja Eestil on nii palju ühist, et ühisosa leidmiseks pole vaja süveneda aegade sügavustesse, et leida miskit, mis ühendab.
Samas, tema meelset isegi niivõrd rikkalike Ukraina-Eesti suhete seast leiduvad mõned inimesed, faktid ja projektid, mis on tõeliselt erilised. Nad hõivavad oma, eraldiseisva koha, tehes need suhted tähendusrikkaks.
„Just selliste kujude hulka kuulub kunstnik ja vabatahtlik Nikita Titov. Sündinud Eesti linnas Jõhvis, valis ta teadlikult oma koduks Ukraina ja võttis omaks ukraina identiteedi. Juba üle 10 aasta on tema loomingut imetlenud kogu Ukraina ja läbi tema kunstilise taju kogenud olulisi sündmusi: väärikuse revolutsiooni, Krimmi annekteerimist ja sõda Donbasis ning Venemaa täiemahulist sissetungi.
Maksym Kononenko sõnul pole täna Ukrainas ainsatki inimest, kes poleks näinud Titovi plakateid – neist on saanud omamoodi Ukraina vastupanu kilbid. „Kuid mulle isiklikult avaldas enim muljet Nikita uusim sõnade stiliseeritud esitusega graafiliste tööde sari. Tavaliselt joonistavad kunstnikud pilte, et tähendust ilma sõnadeta edasi anda. Nikita maalis sõnad, et nende sisu kujutistega täiustada. Tavalised sõnad: tahe, usk, armastus, väärikus... Nikita teosed taastavad nende sõnade väärtuse, aitavad meil pidada meeles ja tunda, et tähtede ridade taga on miljonite inimeste elud, nende kangelaslikkus, nende otsused ja teod. Need teosed äratavad meie loomulikku kaastundevõimet ja solidaarsust.“
Vabamus esines kohaletulnutele ka Assotsiatsiooni juht Volodymyr Palamar. Ta rõhutas Eesti juurtega Ukraina kunstniku näituse avamise tähtsust Okupatsioonide ja vabaduse muuseumis!
„See ainulaadne muuseum on Eesti ajaloo oluline sümbol. See on mälestuspaik, mis väljendab austust Eesti rahva kangelaslikku vastupanule totalitaarsetele režiimidele, eriti nõukogude režiimile, ning toetab vabaduse, demokraatia ja inimõiguste väärtusi. Nüüd võitlevad ukrainlased oma vabaduse eest ja Nikita Titovi looming peegeldab seda võitlust! Seetõttu on väga sümboolne, et tema teoseid täna just siin esitletakse.“
Tema sõnul on, sarnaselt muuseumiekspositsioonile, mis koosneb inimeste isiklikest lugudest ja lugudest sellest, missuguseid piinamisi nad okupatsioonide ajal kannatasid, ka Nikita Titovi tööde fookuses inimene – iga Ukraina mees ja naine, kes asus võitlema oma riigi eest: nende valu, nende lootus, nende tragöödia, nende ohverdus, nende vaprus ja nende võidujanu.
„Nii ukrainlased kui ka eestlased tunnetavad täna väga hästi nende sõnade väärtust ja tähendust, milliseid te saite siin näha. Ma soovin tänada Eesti rahvast selle mõistmise eest, võimaluse eest korraldada näitust nendes seintes, Ukraina toetamise eest kõigil tasanditel ja eelkõige kultuurisfääris. Üks Nikita plakat, mis võtab meid vastu sissepääsu juures „Вистоїмо разом – Peame koos vastu". Usun, et sellise liitlasegaб nagu Eestiб peame koos vastu ilmtingimata. Au Ukrainale! Elagu Eesti!”
Eesti Kultuuriministeeriumi esindaja Anne-Ly Reimaa tänas näituse korraldajaid võimaluse eest tutvuda kunstniku loominguga, kes on sündinud selles Eesti linnas, kust ka tema ise pärit on. Tema hinnangul on sellised sündmused väga oluliseks tõendiks Eesti-Ukraina tugevatest suhetest ning rõhutavad kultuurilist ja vaimset sidet kahe riigi vahel.
Täname kõiki, kes näituse avamisele tulid, ning kutsume kõiki soovijaid seda külastama aadressil: Vabamu Okupatsioonide ja Vabaduse Muuseum, Toompea 8b, Tallinn.
Näitus kestab 31. märtsini 2024.
Aitäh suurepäraste fotode eest @Jana Vorontsova. Rohkem fotosid leiate lingilt.