Українці в Естонії. Перипетії долі Тетяни Клименко

Tetiana on pärit Ukrainast, täpsemini Donetskist. Nad tulid sõja eest ära. Siiani elavad seal tema vanemad. Konfliktist rääkida on naise jaoks raske: ”No praegu ma ei mõtle sellest, see on väga raske küsimus minu jaoks ja kui mõtlen, siis süda valutab.”

Meil siin võib kergesti tekkida küsimus, et Ukraina suuruse juures, kas poleks kergem olnud liikuda lihtsalt riigi teise otsa? Tetiana väidab, et see ei muudaks midagi. Ühiskonnas on nii palju usaldamatust ja poliitilist lõhestatust. Eriti valus ja raske on seletada toimuvat lastele. Koolis pidavat lapsed üksteise käest uurima, et miks sinu isa on elus, aga meie isa on surnud.

"See asi oli väga-väga raske ja lapsed nutsid, nad ei saanud aru, mis toimub. Miks toimub sõda? Ja siis me otsustasimegi, et me lihtsalt lahkume."

Algus oli tavapärane, peale Eestisse saabumist, elasid nad pool aastat Vao keskuses. Peagi leidis abikaasa töö Tallinnas. Tetiana kiidab väga Vao keskuse töötajaid, kes aitasid neil otsida korterit. Tore ja ootamatu ettepanek tuli ka Tetianale. Last lasteaeda viies pakkus sealne juhataja tallegi tööd. Olgugi, et Ukrainas töötas ta kooliõpetajana, siin aga asus esialgu tööle lasteaiaõpetaja abina. Ta ütleb, et nad olid siiski väga-väga õnnelikud.

Üldse tundub, et meile siin paistavad paljud asjad nii loomulikena, et me justkui ei oskakski neist enam rõõmu tunda. Tetiana loetleb särasilmselt üles kõike, mille eest ta tänulik ja õnnelik on. Pere ja lapsed kindlasti, aga ka võimalus siin oma kultuuri tutvustada ja oma keeles rääkida.

#RikasEesti #siseministerrium #integratsioon…