Jäneda Mõis võtab vastu Ukraina põgenikke

Paljud Ukraina põgenikud, kes viibivad ajutiselt Jäneda alevikus, on juba leidnud töö ja elukoha.

Sellest kirjutas lühikeses reportaažis sündmuskohalt ajalehe Järva Teataja reporter Eva Klaas.

Külalistemaja Eva Jäneda on üks OÜ Jäneda Mõis varjupaikadest Ukraina põgenikele. Reede seisuga elas seal ajutiselt 103 põgenikku, kuid see arv muutub pidevalt.

Juhataja Enno Must ütles, et ettevõte osales Sotsiaalministeeriumi hankel, millega otsiti majutust Ukraina põgenikele, ning osutus üheks neist, kellega leping sõlmiti.

„Kuna meil oli võimalus inimesi vastu võtta ja vajalikke teenuseid pakkuda, pakkusime end loomulikult välja,“ ütles Must, lisades, et kõige tähtsam oli soov aidata.

Täna, 12. aprillil 2022, külastasime koos Tapa elaniku, eestlanna Senta Malvaga, kes oli üks esimesi, kes võttis südameasjaks aidata saabunud ukrainlasi töö ja tulevase elukoha otsimisel ning kohaliku diasporaaga suhtlemisel, OÜ-d Jäneda Mõis, et kohtuda saabunud inimestega, vestelda, selgitada välja võimalikud probleemid ning rääkida ukraina kogukonnast ja sellega suhtlemise võimalustest.

Jäneda mõis on vaikne ja sõbralik väike alevik imelise vaate, luikedega järve ja 19. sajandi ajalooliste hoonetega. Siin, endise põllumajanduskolledži ühiselamus, on majutatud Ukraina pered, enamasti noored emad lastega. Kohtusime noortega vana Musta Täku talli sõbralikus ja avaras ruumis, kus inimesi toidetakse kolm korda päevas; ülejäänud aja üle otsustavad nad ise. Suurem osa naistest otsib juba aktiivselt tööd ja tulevast elukohta. Neid aitavad sellised inimesed nagu Senta, kohalikud ettevõtjad ja talunikud.

Inimesed tervitasid meid rõõmsalt, jagasid muljeid Eestist ja kohtadest, kus nad on juba käinud, ning mis peamine – avaldasid siirast tänu Eesti riigile ja igale selle elanikule uskumatu toetuse eest.

Vahetasime telefoninumbreid ja Facebooki lehti, et üksteist kursis hoida. Kutsusime ukrainlasi Tapa valla muusikapäevade 2022 festivali kontserdile, mis toimub sel laupäeval kell 17.00 Lehtse rahvamajas.

Eesti on tänaseks andnud varjupaiga juba umbes 30 000 ukrainlasele. Iga pere püüab leida oma koha ja võimaluse riigis aktiivselt elada.

Meeldiv oli kuulda kaasmaalastelt eestikeelseid sõnu – nad tahavad väga kiiresti omandada oma elukohariigi keele, selle riigi keele, mis on igaühele neist varjupaiga andnud.

Ukraina kogukond kavatseb kohalike eestlaste toel korraldada keeleõppe ümarlaudu ning väikesi koosviibimisi, kus inimesed saaksid meenutada kodumaad ja laulda oma laule...

Niisiis, TERE TULEMAST, nagu öeldakse meie Eestimaal – olgu kõik teil võimalikult hästi ja mis peamine – saabugu Ukraina võit selles sõjas võimalikult kiiresti! SLAVA UKRAINI! ELAGU EESTI!