Laupäeval kogunes ukraina kogukond Tallinna Õpetajate Majja, et austada suure Kobzari – Ukraina väljapaistva luuletaja ja kunstniku Taras Ševtšenko mälestust.
Taras Ševtšenko 210. sünniaastapäevaks korraldas Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis kirjandus- ja muusikaõhtu, mis oli täidetud uskumatult sooja õhkkonna ja eredate emotsioonidega.
Ürituse alguses pöördus Ukraina suursaadik Eestis Maksym Kononenko kõikide külaliste poole ja märkis, et Taras Hrõhorovõtš on Ukraina sümbol täiesti vaieldamatult ja õigustatult– Ševtšenko on lahutamatu Ukrainast ning Ukrainat ei saa lahutada Ševtšenkost. Ja nii juba kaks sajandit.
„Ševtšenko kuju on mitmetahuline. Igaüks leiab sellest midagi endale. Mõned inimesed austavad Taras Hrõhorovõtšit kui geinaalset luuletajat, kelle loominguline pärand sai tänapäeva ukraina keele aluseks. Mõni avaldab austust tema kunstilisele andele, uurides põnevusega tema joonistustehnikat ja ainulaadset maalimisstiili. Keegi peab Ševtšenkot endale kalliks kui silmapaistvat mõtlejat, avaliku elu tegelast ning tulihingelist võitlejat oma riigi ja rahva vabaduse eest.
Kuid Ukraina suursaadiku sõnul on tema imetlus Ševtšenko kuvandi vastu seotud hoopis millegi muuga. „Minu jaoks on Taras Hrõhorovõtš ainulaadseks näiteks inimese vaimu tugevusest, kes eneseidentifitseerimise kaudu jõudis oma missioonini Ukraina rahva teejuhina ja julges asuda sellele messianismi teele, ohverdades selle nimel kõik... Ševtšenko tegi teadlikult oma valiku Ukraina ja ukrainlaste, oma rahva hüvanguks, muutudes selle kannatuste ja parima lootuse hääleks!“
Kõik, kes viibisid Õpetajate Maja saalis, veendusid taaskord Ševtšenko kuju mitmetahulisuses. Enamik Ševtšenko poeeme ja luuletusi on muusikale seatud, tema looming on lahutamatult seotud laulude ja muusikateostega. Seda rõhutas ka ürituse õhtujuht Ljubov Laur.
Seetõttu on õhtu esimeses osas kõlasid muusikarühma „Džerelo“ (juhendaja Taras Muzychko), duo RODOVID (Kateryna Chalova ja Zinaida Venchura), Petro Kovalevskyi, Ruslana Volkova, banduuramängija Liudmyla Hramyaki ning Ukraina pühapäevakooli muusikaansambli Nadija esituses tema teosed „Tuul on vägev“, „Kuis me seda aega meenutame...“, „Oh, tõuse taeva, õhtutäht“, „Milleks mulle mustad kulmud“, „Minu õhtune eha“, „Läbi metsa ulub tuul“ ja „Minu mõtted, minu mõtted...“.
Õhtu teine osa oli pühendatud suure Kobzari luuletuste esitamisele. Pühappäevakooli Nadija lapsed said õhtu külalistelt lõputu aplausi. Kõigile külalistele avaldasid muljet ka luuletused, mille esitasid Hanna Kiriyenko („Liilia“), Kateryna Fabryka („Unenägu“), Liza Tarazevych („Vürstitar“) ja Inna Gordienko („Kuidas mitte armastada“)...
Lisaks kõlas Ševtšenko luule ka inglise keeles Olga Sabanska („Maja kõrval kirsiaed“) esituses ja bangla keeles Shameema Binte Rahman („Minu mõtted, minu mõtted“) esituses.
Assotsiatsiooni juht Volodymyr Palamar tänas kõiki üritusel osalejaid, kes ühinesid suure luuletaja 210. sünniaastapäeva tähistamisega, ning kinnitas kõigile, et Ševtšenko testament elab iga Kobzari järeltulija südames ning täna, keset täiemahulist Vene-Ukraina sõda täidavad ukrainlased luuletaja tahet. „Eelkõige tahtis Ševtšenko näha oma riiki vabana ja sõltumatuna, ta soovis heaolu ja õnne oma järglastele, ta soovis näha Ukrainat võrdsena teiste maailmariikide seas. Ukraina võitleb oma vabaduse eest kuni võiduni ja täidab Kobzari õpetusi.“
Ürituse lõpus laulsid kõik koos Ševtšenko sõnadele kirjutatud laulu „Kuis möirgab võimas Dnepr ja voogab“ ning kõiki saalisviibijaid vallanud ülevus jääb meie südametesse veel kauaks!
Täname siiralt kõiki kirjandus- ja muusikaõhtul esinejaid ja osalejaid ürituse võrratute emotsioonide ja õhustiku eest!
Täname õhtujuht Ljubov Lauri!
Aitäh kõigile ürituse külalistele ja külastajatele!
Erilised tänud Eesti esimese ukraina raamatupoe Kolo Books esindajatele ja Ukraina käsitöölistele Eestis võimaluse eest soetada raamatuid, ainulaadseid tooteid, tikandeid ja palju muud!
Aitäh foto eest: Jelivafoto.
Rohkem fotosid leiate meie kodulehelt.
Järgmiste kohtumisteni!