Dokumentaaltsükli „Holodomor. Kroonikud“ linastus

Pühapäeval esilinastus kinos „Sõprus“ Holodomori 90. aastapäeva puhul Ukraina Kinoklubi Eestis raames uus dokumentaaltsükkel „Holodomor. Kroonikud“, mille tootis Ukraina Rahvusringhäälingu tellimusel FRESH PRODUCTION GROUP.
Linastuse korraldas Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsioon Eestis Ukraina Suursaatkonna Eesti Vabariigis abiga.
Sari "Holodomor. Kroonikud" on esimene dokumentaalne katse rääkida Ukraina ajaloo kõige kohutavamast sündmusest - näljahädast, mille NSV Liidu kommunistlik režiim kunstlikult tekitas Ukraina rahva hävitamiseks. Eesti publikul oli võimalus näha filmi 2 osa: "Meeleheite pealinn" ja "Hurraa Stalinile". Tsükli esimese osa esilinastus leidis aset Ukrainas 22. novembril ning selles osalesid Assotsiatsiooni esindajad isiklikult.

Avades linastust Tallinnas teatas kommunikatsioonidirektor Inna Gordiyenko, et filmi esitlusel Kõjivis osalesid paljud tuntud ühiskonna- ja kultuuritegelased, ajakirjanikud, poliitikaeksperdid, Euroopa riikide saatkondade esindajad, Ukraina diplomaadid, erinevate fraktsioonidest Ukraina rahvasaadikud ja kaks Ukraina presidenti  — Viktor Juštšenko ja Petro Porošenko!
„Seansi lõpus rääkisid nad kõik praktiliselt ühel häälel sellest, kui oluline on hästi selgeks saada Holodomori õppetunnid, sest sellel on lahutamatu seos kaasajaga. See film vastab küsimusele, millele oleme otsinud sajandeid vastuset: miks venelased tahtsid meid tappa siis, kui nad näljaga genotsiidi korraldasid ja miks nad tapavad meid nüüd, kui viskavad pomme teatrile, mille lähedal on kirjutatud LAPSED!
Kuna meie olemasolu on nad sajandeid tajunud kui ohtu oma impeeriumile.“

Ukraina Organisatsioonide Assotsiatsiooni juht Volodymyr Palamar rääkis omaenda perekonnast, kes elas üle Holodomori.
„Mu vanaema rääkis mulle kunstlikult esile kutsutud nälja tegelikest faktidest ja need on nii kohutavad, et neid on äärmiselt raske ette kujutada ja adekvaatselt tajuda. Pooleldi elusad inimesed koguti majadest ja tänavatelt, heideti jõuga kärudesse ja maeti seejärel ühishaudadesse. Vanaisa rääkis oma onust sellise loo: ühel päeval, kui nende pere läks toitu otsima, jäi onu koju, sest ta oli väga nõrk ega saanud voodist tõusta. Sel ajal kogus NKVD küla pealt surnuid kokku, astusid vanaisa ja vanaema majja ning panid onu käru peale. Aga naabrid nägid seda ega lasknud neil teda ära viia. Nii jäi ta ellu. Kokku suri Ukraina aladel nälga vähemalt 16 miljonit meie kaasmaalast. Tema hinnangul viis karistamatus toona Nõukogude võimu poolt läbi viidud genotsiidi eest genotsiidini, mida putini venemaa sooritab praegu.

Tallinnas esines linastuse publiku ees Ukraina Suursaatkonna Eestis nõunik Oleksandr Kushnir.
„See film on väga oluline, sest see näitab stalinliku režiimi kuritegusid. Holodomori fakti ja selle ulatuse kohta vaikiti pikka aega, avalikult sellest ei räägitud, jutud õudustest ei ulatunud pereringist kaugemale. Nüüd, vabas Ukrainas mälestatakse Holodomori ohvreid ja alles hiljuti avalikustati arhiivimaterjalid, mis valgustavad kunstlikult tekitatud näljahäda šokeerivaid fakte – laibasöömise ja kannibalismi juhtumeid. Vaid võit putini režiimi üle tagab, et see kuritegu ei kordu tulevikus.“

Linastusel käis külas ka Ukrainat kohe sõja algusest 2014. aastal aidanud organisatsiooni MTÜ Vaba Ukraina asutaja Andrus Rumm.
„Eesti on esimene riik maailmas, kes tunnistas Holodomori ukrainlaste vastu suunatud genotsiidiks. Me mõistame, kui kohutav on see periood Ukraina rahva ajaloos. Ka eestlastele on see häda tuttav. Räägin isikliku loo oma perekonnast. Teise maailmasõja ajal võeti Nõukogude armeesse tuhandeid eestlasi, sealhulgas minu vanaisa. Nõukogude võim ei usaldanud eestlasi – seepärast saadeti nad kaugele Uurali taha ja tapeti näljaga. Vanaisa rääkis isale, et 5000 laagrisse toodud inimesest oli kevadeks elus vaid 3000. Samuti saadeti pärast Teist maailmasõda Eestist palju inimesi Siberisse ja vanaema rääkis, kuidas ta sõitis palju kilomeetreid, et lapsi näha: tal polnud midagi süüa ja ta pistis näpu soola sisse ja imes seda...
See film räägib sellest, kuidas vanemad nägid oma laste surma. See on väga valus ja isiklik. Ja kohutav on see, et see kurjus pole kuhugi kadunud, ta on endiselt olemas. Ja ma olen uhke Ukraina rahva üle – nad elasid Holodomori üle ja näitavad nüüd kogu maailmale, et nad on tugev ja võitmatu rahvas.“

Täname filmi produtsente Oleg Shcherbynat ja Julia Chernyavskat ning Olga Chervakovat Ukraina Rahvusringhäälingust võimaluse eest näidata filmi Eestis!
Samuti oleme ülimalt tänulikud Assotsiatsiooni meeskonna vabatahtlikele - Yevheniia Ohule ja Veronika Kukurudzale filmile ingliskeelsete subtiitrite tootmise eest ning Denis Priimägile abi eest filmi linastamisel ning loomulikult kinole Kino Sõprus külalislahkuse eest.