Nimekiri kõigist filmiklubi tegutsemise ajal näidatud filmidest

Järgneb tänaseks näidatud filmide loend. 

•  „Sõna maja. Lõputu romaan“

Dramaatiline lugu Ukraina kirjanikest, kes Stalini käsul koguti Harkivis asuva kirjanike kooperatiivi „Slovo“ katuse alla, et sundida neid süsteemi heaks töötama. Kõik nad osalesid eksperimendis eesmärgiga luua uut tüüpi nõukogude kirjanik ja saavutada täielik kontroll loomingulise protsessi üle. Film on sellest, kuidas kommunistlik paradiis muutub kommunistlikuks põrguks. Lugu põhineb reaalsetel sündmustel.

Film on saanud mitmeid auhindu kuuel maailma filmifestivalil. 

• „Krimm. Varastatud poolsaar“

See on dokumentaalne lugu 2013. ja 2014. aasta sündmustest, mis aitab mõista keerulisi, vastuolulisi ja sageli traagilisi asjaolusid, mis viisid Krimmi ajutise okupatsioonini ning olid sel viisil alles Kremli agressiivsete plaanide alguseks.

Film räägib võitluse jätkumisest Ukraina Krimmi poolsaare eest. Film on pühendatud nendele Ukraina riigi tegevusele 2014. aasta kevadel, mis takistasid Venemaa regulaararmee täiemahulist sissetungi samaaegselt mitmest suunast ja päästsid seeläbi sadu tuhandeid inimelusid ning lõpuks kogu Ukraina riigi. 

Ukraina parimad lühikomöödiad erikogust „Naerata, ukrainlane!“.

Kollektsioon sisaldab nii noorte kui ka kogenud Ukraina režissööride filme.

Projektiga alustati 2013. aastal. Siis oli selle peamine ülesanne tutvustada Ukraina vaatajatele kaasaegsete kodumaiste režissööride tööd ja tõestada, et kodumaine kino võib olla naljakas, huvitav ja professionaalselt üles võetud. Kuid sõja olukorras lisandus sellele ülesandele veel üks – anda ukrainlastele võimalus unustada vähemalt pooleteiseks tunniks kõik negatiivsed asjad, tunda rõõmu, saada positiivne laeng ja leida usk, et kõik saab korda ning Ukraina võidab.  

• „Ukrainast Hollywoodi“

See on esimene ulatuslik uuring „ukraina jälje“ kohta Hollywoodis. See on vähetuntud lugu ukrainlaste olulisest panusest mitte ainult kuulsa „unistuste tehase“ filmiajalukku, vaid ka nende olulisest mõjust Ameerika Ühendriikide filmikunsti arengule.

Filmis on lood ukrainlaste mineviku saavutustest põimunud nende inimeste isiklike lugudega, kellele täna "süüdatakse" tähti Hollywoodi taevalaotuses. 

• „Štšedrõk“ (Carol of the Bells)

Ajalooline draama, mille lavastas Olesja Morhunets-Issajenko, kirjutas Ksenja Zastavska ja ilmus Ukrainas 5. jaanuaril 2023. Film räägib kolme eri rahvusest perekonna elust: ukrainlased, poolakad ja juudid, keda ühendab ühine õnnetus – sõda. Pärast NSV Liidu repressiivset süsteemi tunnevad nad kolmanda Reichi karistusmasinat. Orjastamise meeleheites võtab Ukraina perekond enda juurde lapsi, kelle vanemad langesid okupantide ohvriteks, ja kaitseb neid sama ennastsalgavalt, nagu nende endi tütart Jaroslavat. Ennekõike unistab tüdruk kogu maailma lepitamisest tänu Ukraina „Štšedrõkile“– laulule, mida üritatakse tema mälust kustutada. Kuid piduliku laulu sõnad viivad valguse juurde Saksa ja nõukogude orjastamise pimeduses. Ukraina rahvalaul " Štšedrõk ", eestikeelse versiooni pealkirjaks on ,,Tornikella mäng’’ ja teksti autoriks Leelo Tungal. 

• „Minu sõda“

Dokumentaalne teleseriaal „Minu sõda“ loodi, et jäädvustada Vene regulaararmee kuriteod. Iga osa põhineb individuaalsel inimlikul jutustusel isikust, kelle elu on sõja tõttu pea peale pööratud, rääkides seda lugu nende enda sõnadega.

Sari näitab erakordseid lugusid tavalistest inimestest, nende sõjakogemustest, julgusest, vastupidavusest, kaastundest ja suuremeelsusest kõige raskemates ja ohtlikumates olukordades, väljakutsete ületamisest ja vastastikusest abistamisest. Samuti jäädvustab see mälestuse kannatustest ja esitab väljaspool Ukrainat asuvale vaatajale uue vaatenurga sõjale.

Episood 1. Sõdorovõtšid – „Poeg tapeti lasuga südamesse ja tütreid taheti vägistada.“ Paljude laste ema Ljudmila Komarenko lugu.

Episood 2. Mariupol – „Põgenemine põrgust“. Mariupoli telesaatejuht Alina Tšubarova lugu. 

• „Malevitš. Sündinud Ukrainas“

Film räägib tuntud kunstnikust Kazõmõr Malevitšist ja tema mõjust 20. sajandi kunstile. Filmi peamine eesmärk on näidata ja uurida Malevitši Ukraina päritolu, Ukraina kultuuri mõju tema isiksuse kujunemisele ja vahetult tema loomingule, samuti anda tagasi Malevitši nimi Ukraina kultuurile. Vaatajal on ainulaadne võimalus näha ekraanil taasloodud suprematistliku kino stsenaristikat, mille kunstnik kirjutas juba 1930. aastal, näha vähetuntud arhiivimaterjali kunstnikust, fotosid tema maalidest koos arvutigraafika lisamisega, kuulda mälestusi tema sugulastelt, mitmetelt kunstiajaloolastelt, galeriiomanikelt ja arhitektidelt Ukrainast, Poolast, Hollandist, Valgevenest ning Prantsusmaalt. 

• „Toloka“

Ševtšenko ballaadi "Sel Katerinal oli majake künkal..." ekraniseering, režissöör Mõhhailo Illjenko. Tarass Ševtšenkol on ballaad sellest, kuidas kolm kasakat armusid Katerinasse. Viimane usaldas oma valiku saatusele: ta lubas saada naiseks sellele, kes vabastaks tema venna vangistusest. Kaks kolmest kasakast surid, püüdes lubadust täita, kolmandal õnnestus vend päästa. Kuid Katerina vend osutus mitte tema vennaks, vaid hoopis armastatuks. Filmis tuleb Katerinal oma „venda“ oodata rohkem kui sajand, ilma et ta vananeks või kaotaks lootust. See lugu lendab mõistujutuna läbi Ukraina ajaloo, reprodutseerides selle dramaatilisi ja kangelaslikke episoode. Iga katsumus hävitab Katerina majakese. Aga kangekaelselt, nagu paljud ukrainlaste põlvkonnad, ehitab ta selle ikka ja jälle varemetest üles.

Ukraina maja vanus on lühike – sõjast sõjani. Kui poleks talguid, poleks kohta, kus oma armastatuga kohtuda. Tänu talgutele pole Ukrainas ükski maja kunagi jäänud üksikuna „äärele“, vaid on alati kogukonna keskel. 

• „Kultuur sõja vastu“

Filmiesitlus on osa ulatuslikust projektist Culture vs War („Kultuur sõja vastu“), mille algatas ühing „Vaata ukrainamaist!“, et jäädvustada ja edastada tõde Venemaa sõjast Ukraina vastu. Seda läbi Ukraina relvajõududega liitunud tuntud kunstnike ja vabatahtlikus tegevuses osalevate kultuuriinimeste lugude ning võitluse.

„Kultuur sõja vastu“ koosneb kuuest dokumentaalromaanist, mille kangelased on: kinematograaf Serhi Mõhhaltšuk, kirjanik ja muusik Serhi Žadan, ansambel Antõtila, fotokunstnikud Vlada ja Kostjantõn Liberov, filmirežissöör ja näitleja Ahtem Seitablajev, rahvamuusik Tarass Kompanitšenko.

Film räägib maailmale Ukraina kultuurilistest väärtustest ja tähendustest, mis aitavad ukrainlastel agressorile väärikalt vastu seista, ning Ukraina kunstnikest, kes panevad oma loomingu Ukraina kaitsmise ajaks ootele. 

• Mõrnõi 21

Ahtem Seitablajevi sõjadraama räägib loo Luhanski piirivalveüksusest, kelle võitlejaid separatistid ja Vene eriteenistused püüdsid edutult sundida oma riiki reetma. Film põhineb reaalsetel sündmustel, mis avanesid Ida-Ukrainas 2014. aasta juunis. Film esilinastus Ukrainas 22. veebruaril 2023.

Filmiga Mõrnõi 21 töötasid korraga kolm stsenaristi. Jaroslav Jariš ja Serhi Kastornõhh on kogenud autorid, kuid Anatoli Kotsjurba töötas filmi stsenaariumi kallal esimest korda. Anatoli on praegune riikliku piirivalveteenistuse kolonel. Ta kutsuti, et näidata sõjaväeteenistuse spetsiifikat ekraanil võimalikult tõepäraselt. Sõjadraama „Mõrnõi 21“ filmimine toimus Kiievis ja Kiievi oblasti Vasõlkivi linna sõjaväeüksuses (õhujõudude ühine koolituskeskus). 

• „Teisel pool rahu“ (Beyond the Peace)

See on dokumentaalfilm, mis põhineb Kiievi oblastis Butša rajoonis toimuvatel sündmustel alates 2022. aasta veebruarist, täiemahulise sissetungi algusest. Vene armee sõjakuritegude tagajärjed registreeriti, graveerides Ukraina vastupanu ajaloo okupatsiooni üle elanud kohalike elanike ilmekatesse tunnistustesse ja tänapäeva Ukraina kangelaste nägudesse.

Filmi eesmärk on kogu maailmale avalikustada sõjakuriteod, mis toimusid okupatsiooni ajal Kiievi oblasti Butša rajooni territooriumil, ning näidata tagajärgi, mida „Vene Maailm“ Ukrainale põhjustas. 

• „Terrikoonid“ (Terykony)

See on lugu Donbassi rindelähedase tsooni lastest, kes kaotasid oma vanemad ja lähedased, oma kodud, kuid elavad ja armastavad jätkuvalt seal, kus teised kaotavad igasuguse lootuse.

Ametliku statistika kohaselt elab Donbassi sõjatsoonis praegu umbes 10 000 last. Enamikku neist isikustab filmi peamine tegelane – Nastja.

Tüdruk oli kuueaastane, kui uusaastaööl tabasid tema maja kolm Vene armee tulistatud raketti. Ta jäi ellu, kuid kaotas oma isa, lapsepõlve ja usu ellu. Temasuguste inimeste jaoks on sõda muutunud millekski tuttavaks, nagu maastik akna taga. Kuid Nastjal on unistused. Nagu iga tüdruk, unistab ta uuest majast ja koerast ning jätkab jõuluvanale kirjade kirjutamist, paludes, et ta saaks tagasi oma isa. 

• „Sõdalane – kuningapoeg“ (Dzhura the King's Son)

Rändsõdalaste poolt päästetud ja kasvatatud kuningas Jüri Vapra poeg saab oma kuueteistkümnendal sünnipäeval ootamatult teada, et ta ei ole lihtne sõdalane – Juku või Juhan. Ta on võimsa dünastia pärija ja just tema vastutab otsustava võitluse juhtimise eest Kurjuse vastu. Kuid oma kodumaa vabastamine julmade hingetute Langomeeride sissetungist, mida juhib tema isa salakaval tapja ja keda aitab nõid Krank, on raske ja võimatu missioon isegi siis, kui printsi selles aitab Püha Miikael. Seda enam on selline noor inimene võimeline siirasteks ja meeleheitlikeks tegudeks, mida dikteerib süda, mitte mõistus. Kuid selline ohverdus ja võime päästa armastatu elu näibki olevat see maagiline element, mis võimaldab jagu saada Kurjusest ja vabastada maailm Headuse valitsemiseks. 

• „Ivan Tugev“ (Ivan the Powerful)

See on Ukraina mängufilm lastele, mille režissöör on Viktor Andrijenko ja mis põhineb Oleksandr Havroši raamatul „Maailma tugevaima mehe Ivan Tugeva uskumatud seiklused“. 

Filmi peategelase prototüübiks on tsirkuse jõumees Ivan Firtsak, kes 1928. aastal tunnistati planeedi tugevaimaks meheks. Oma karjääri tipus lõpetas ta välismaal esinemise ja naasis kodumaale.

Film jutustab noore Ivani elust ja katsumustest, kellest kujunes võitmatu jõu- ja vaimuhiiglane. 

Filmi sloganiks on: „Tõde võidab alati!“.  Film sai Lesja Ukrajinka auhinna nominatsioonis „Parim film lastele ja noortele“. 

• „Holodomor. Kroonikad“ (Holodomor. Chroniclers)

Dokumentaalfilmide kollektsioon „Holodomor. Kroonikad“ räägib Ukraina ajaloo kõige kohutavamast sündmusest – näljahädast, mille kunstlikult lõi NSV Liidu kommunistlik režiim ukraina rahva hävitamiseks. Dokumentaalsari koosneb neljast filmist: „Meeleheite pealinn“, „Hurraa Stalinile!“, „Apokalüpsise ratsanikud“ ja „Vari“. 

Ajaloolised allikad avalikustavad meie riigi ajaloo kõige kohutavama perioodi üksikasjad. Faktid on nii šokeerivad, et neid on äärmiselt raske tajuda ja ette kujutada. Paljastatakse kommunistliku režiimi olemus, mis ukrainlaste hävitamiseks kunstlikult tekitas Ukraina territooriumil näljahäda, mille läbi hukkus vähemalt 16 miljonit meie kaasmaalast. 

• „Dovbuš“ (Dovbush)

See ajalooline seiklusfilm põhineb Dovbuši legendidel. Oleksa Dovbuši nimi on muutunud surematuks just seetõttu, et ta siiralt võitles ajatute väärtuste eest. Õiglustunne, oma veendumustele kindlaks jäämine, armastus kodumaa vastu. Selline suur armastus erutab meid tänapäeval sama teravalt, kui sellel iidsel ajastul.

Dovbuš on eneseväärika ukrainlase arhetüübi kehastus, vabaduse eest võitleja, tõeline vaimu rüütel. Üle kõige unistab ta rahulikust, perekondlikust ja töökast elust oma maal. Aga kui rõhumine muutub väljakannatamatuks, on selline ukrainlane valmis ohverdama kõik ja relvaga kaitsma enda rahva väärikust. 

Filmi sündmused toimuvad Karpaatides 18. sajandi alguses. Poola aadli julm valitsemine sundis hutsuulid mägedesse põgenema. Kaks venda, Oleksa ja Ivan Dovbuš, leiavad end olevat lindpriid. Otsides kättemaksu oma vanemate mõrva eest, saavad vennad üksteise vaenlasteks. Üks eelistab õiglust, teine rikkust. Hutsuulid alustavad Oleksa juhtimisel ülestõusu. Aadel teeb kõik endast oleneva, et Dovbuš hävitada, kuid viimasel õnnestub neid kavalusega võita. Sellest tekkis Karpaatide rüütli legend. Legend, mis inspireerib põlvkondi, kes võitlevad oma kodumaa vabaduse eest. Legend Oleksa Dovbuši tugevusest ja armastusest, reetmisest ning ebaõiglusest. Tema elust ja sellest, kuidas ta mängis surmaga. 

• „Idarinne“ (Eastern Front) 

Eestis näidati filmi esmakordselt PÖFF’i filmifestivalil eelmise aasta novembris. Film esilinastus selle sõja aastapäeval Berliini 73. filmifestivalil Saksamaal. Pärast esilinastust Berlinale'l osales film teistel rahvusvahelistel festivalidel ja linastused toimusid Lätis, Kreekas, Slovakkias, Tšehhis, Poolas, Rumeenias, Horvaatias, Hiinas, Kanadas, Suurbritannias, Austrias, Hispaanias, Brasiilias, Moldovas, Jaapanis ning USA’s. 

„Idarinne“ on lugu, mis filmiti 24. veebruarist kuni septembrini 2022. aastal. Filmi kangelasteks on tavalised inimesed, kes on juba korduvalt pidanud oma riiki kaitsma minema. Kuid lisaks sõjatsoonile näeme filmis ka tagalat, kus elavad nende pered. Film jutustab meie väärtustest, rõõmudest ja oleviku õudustest. Selle filmiga püüame lääne vaatajateni viia, et oma võitluses on meil nendega ühised väärtused vastupidiselt agressoririigi omadele. 

Filmi peategelased viisid oma pered 24. veebruaril Lääne-Ukraina külakesse ühe relvavenna vanemate juurde, kelle hüüdnimeks oli „Supp“. Kokku võõrustasid tema vanemad Svitlana ja Valeri 25 inimest.

Tutvume tegelaste eraeluga, õpime tundma nende perekondi, lapsi, suhteid lähedastega. Enamik filmi tegelasi ei ole sõjaväelased, vaid kuuluvad 2014. aastal loodud vabatahtlike meditsiinipataljoni „Hospitaljeerid“ ja evakueerivad haavatud. Vaataja saab vahetult osaleda haavatud sõdurite ja tsiviilisikute evakueerimises ning sukelduda Ukraina vastupanu atmosfääri. 

• „Räpikuningad“ (Koroli repu) 

Melodramaatiline mängufilm, muusikaline krimidraama. Filmi esitleti Odessa rahvusvahelisel filmifestivalil juba 2021. aastal, kuid pandeemia ja täiemahulise sissetungi tõttu ilmus see filmilevisse alles 2023. aasta suvel.

Filmi sündmused toimuvad tänapäeval, külas, kus elu filmi kangelastele tundub igav ja perspektiivitu. Nad näevad külast lahkumises ainust võimalust paremaks eluks. 

„Räpikuningad“ räägib loo 17-aastasest poisist hüüdnimega Kazan (Mihhail Dzjuba), kes koos oma sõbra Arahhiisiga (Anton Velba) unistab räppariks saamisest. Kazan tahab võita oma tüdruksõbra Sveta südame. Unistuste täitumiseks on ta valmis riskima, kuid asjaolud kallutavad tema elu teise suunda.

Filmi autorid rõhutavad, et kogu filmi muusika on ukrainaste kirjutatud ja nad on selle fakti üle väga uhked. Filmis on lugusid ka sellistelt tuntud Ukraina muusikutelt, nagu Kalush, Kazka, Crechet, Wellboy jt.

• „Vaikne küüditamine“ 

Dokumentaalfilm Venemaa repressioonide alla sattunud ja okupatsioonivõimude survel oma kodumaalt lahkuma sunnitud krimmitatarlaste perede saatusest. 

Filmi kangelasi kiusati taga, nad vangistati, neid piinati, ja neid ähvardas surm. Nad oleksid võinud sattuda Vene armeesse. Kõik nad olid sunnitud Krimmist lahkuma. Mis tunne on põgeneda kohtukutsega käes, alustada nullist uut elu nelja lapsega, võidelda Ukraina Krimmi eest, sõdida, ellu jääda Azovstalis ja Olenivkas. Töötada õpetajana, arstina ja lahkuda kodust tagakiusamise tõttu. Elada üle piinamine ja väärkohtlemine ning mitte karta tunnistada Venemaa võimusüsteemi vastu. 

Ajakirjanikud rääkisid pagulastega Ukrainas, Poolas, Saksamaal, Belgias, Türgis, samuti nendega, kes vaatamata survele ei jätnud oma kodusid okupeeritud Krimmis. Filmis kasutatakse ainulaadseid kaadreid filmi tegelaste eraarhiividest, mõningaid neist esimest korda. 

Filmi autorid Krõm.Realiji (Radio Svoboda), Dmõtro Džulai, Anželika Rudenko.

Produtsent: Elvina Seitbullajeva.

Operaator: Mõkõta Isaiko. 

• „Pikk päev“ (The Hardest Hour) 

Sõjapäevikud kogu Ukrainast. Film koosneb 200 minutist kroonikast, ellujäämisest, vastupanust ja elust sõja ajal. Kogu materjal on üles võetud mobiiltelefonidega. Mõned kangelased jäid ellu, mõned tapeti. See dokument on kirjutatud ukrainlaste häältega. Ainulaadne tunnistus traagilistest sündmustest ja Venemaa kuritegudest ukrainlaste pilgu läbi, mida peaks nägema ja teadvustama kogu maailm. Et keegi ei saaks kunagi meie ajalugu ümber kirjutada. 

Film näitab Ukraina sündmusi ja seda, kuidas elu ja pildigaleriid ukrainlaste telefonides on muutunud alates 24. veebruarist 2022, pärast Vene vägede täiemahulist sissetungi Ukrainasse. Need on isiklikud vahetud lood, emotsioonid ja tunded. Iga lugu filmis on omaette film, mille meie kangelased oma mobiilidega salvestasid. See projekt ei ole lihtsalt järjekordne film sõjast. See on film inimestest, nende viimastest tegudest ja häältest. 

Filmi üksikasjad.

Režissöör: Alan Badojev

Produtsent: Alan Badojev ja telekanal „1+1 Ukrajina“ 

• „Must ronk“ 

Film põhineb Ševtšenko auhinna võitja Vasõl Škljari romaanil "Ülejäänud. Must Ronk", mis räägib Ukraina ajaloo ühest dramaatilisemast ja vähetuntumast leheküljest – Ukraina mässuliste ägedast võitlusest okupeerivate kommunistlike võimude vastu 1920. aastatel juba pärast Ukraina Rahvavabariigi okupeerimist Holodnõi Jaris. 

Süžee aluseks on Ivani, hüüdnimega Ronk, elu ja armastus, kes osales vastupanuliikumises Holodnojarski Vabariigi ajal. Ukrainlaste igavene janu vabaduse järele ei võimalda peategelasel eemale jääda tema külas toimuvatest olulistest sündmustest. Sellepärast ohverdab ta rahu ja perekondliku mugavuse ning alustab ägedat võitlust oma kodumaa iseseisvuse, ukrainlaste ja oma pere vabaduse ja tuleviku eest. 

On 1922. aasta. Endine UPR’i (Ukraina Rahvavabariigi) armee ohvitser koos oma raseda naise Tinaga on teel isa juurde Kamjianka linnakese lähedal asuvasse talusse. Nad loodavad alustada uut elu ja kuidagi kohaneda uue valitsusega. Kuid juba rongijaamas näevad nad uue soomusauto ja värske GPU (Poliitiline Peavalitus) polgu mahalaadimist, mida juhib Jevdokimov, kes saabus sinna Holodnojarskilaste vastupanu mahasurumiseks.

Ivan mõistab kiiresti, et Holodnojarski Vabariigi südames ei ole võimalik sõja eest põgeneda. Varsti arreteerib Jevdokimov Ivani mässulistega seotud isa. Ta püüab ka Ivani värvata, et viimane liituks mässulistega ja võidaks nende usalduse. Ivan seisab dilemma ees – kas taluda rahu illusiooni nimel häbi ja vägivalda oma pere vastu või liituda ise mässulistega. 

Film ilmus Ukraina filmilaenutusse 5. detsembril 2019. 

• „Mavka. Metsalaul“ (Мавка. Лісова пісня) 

Stuudio Animagrad (Film.UA) animafilm sai 2023. aastal rahvusvaheliselt üheks edukamaks sõltumatuks animatsiooniks. Fimi näidati suurtel ekraanidel 148 riigis, „Metsa Hinge“ helindati 32 erinevas keeles ja Ukrainas liitus „Mavka Universumi“ loomisega vähemalt 30 rahvuslikku brändi. 

„Mavka. Metsalaul“ on 3D-animeeritud fantaasiafilm, mis põhineb Lesja Ukrajinka ekstravagantsel draamal „Metsalaul“ ning slaavi ja ukraina rahvamütoloogia piltidel. Filmi režissöörid on Oleksandra Ruban ja Oleh Malamuž. 

Film räägib kahe maailma koostoimest ja vastasseisust: maagiline ja inimlik. Filmi juhtivaks teemaks on armastus Metsa-Mavka ja talupoeg Lukaši vahel, samuti nende võitlus kurja Kõlõnaga, kes püüab endale saada maagilist võluväe allikat.